MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on jätkuvalt üks peamisi ümbrikupalga vastuvõtmise motivaatoreid see, et nii jääb rohkem raha kätte. „See võib lühiajaliselt ju nii olla, aga paraku ei arvestata, et ümbrikupalgaga nõustumine jätab töötaja ilma mitmest olulisest hüvest,“ ütles Reitmann.
Mitme riikliku toetuse suurus sõltub inimese palga suurusest – lisaks vanemahüvitisele ja haigushüvitisele ka töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Kui osa palka saab töötaja ümbrikus, siis sellega koos väheneb ka riigi poolt makstava hüvitise suurus, muutes inimese heaolu märkimisväärselt kehvemaks.
„Oma palgaandmeid saab iga töötaja e-maksuametis/e-tollis ka kontrollida ja veenduda, kas kogu palk on deklareeritud,“ soovitas Reitmann.
Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi sai 2016. aastal ümbrikupalka pea iga kaheteistkümnes töötaja, iga kolmas inimene teab kedagi, kes saab ümbrikupalka.
