Lisaks direktiivist tulenevatele muudatustele viiakse sisse ka mõned e-residentidele suunatud uuendused, sest e-residentidest ettevõtjaid on e-äriregistri andmetel Eestis juba peaaegu 1000.

Suurim ja põhimõtteline uuendus – nii üldiselt kui aruandluskeskkonnas – on kindlasti see, et majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub edaspidi ettevõtja suurusest. Mida suurem on ettevõte, seda detailsemal kujul tuleb registrile esitatavas aruandes informatsioon avalikustada.  

Uute normide kohaselt jagatakse ettevõtjad nelja kategooriasse:  

•    mikroettevõtjad,
•    väikeettevõtjad,
•    keskmise suurusega ettevõtjad;
•    suurettevõtjad.

Kategooria määramise aluseks on müügitulu, varade maht, töötajate arv ja mõned lisatingimused.

Kui ettevõtja ületab mõne nimetatud kategooria piirmäärad kahel järjestikusel bilansipäeval, siis peab ta esitama vähemalt selle kategooria aruande, mille tingimustele ta vastab, kuid ettevõtja võib vabatahtlikult esitada ka kõrgema kategooria aruande.

Valides kõrgema kategooria ja täites detailsemad aruandlusvormid, on erinevatel ametiasutustel võimalik neid andmeid oma vormide eeltäitmiseks kasutada ning ettevõtjad ei pea dubleerivalt infot erinevatele asutustele esitama. Seeläbi saab ettevõtja oma halduskoormust mõningal määral hajutada.

Ettevõtja kategooria tuleb majandusaasta aruande koostajal valida aruande lisamise hetkel. Valiku tegemise järel pakub aruandluskeskkond kategooriale vastavad aruandlusvormid.

Mikro- ja väikeettevõtja saab koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss ja kasumiaruanne) ning lisadest. Edaspidi ei ole mikroettevõtjal enam kohustust registrile esitada tegevusaruannet.

Keskmise ja suure ettevõtja aruandlusvormid vastavad suuremal määral kuni 2016. aasta lõpuni kehtivatele aruandlusvormidele.

Aruandlusvormide täitmisel kontrollib süsteem jooksvalt, kas valitud kategooria on piisav. Kui süsteem tuvastab andmete alusel, et kasutaja valitud kategooria on madalam, tuleb valikut korrigeerida ja täita detailsemad vormid.

Aruandluskeskkonnas täiendatakse ka ingliskeelse aruande koostamise funktsionaalsust. Kasutajal on edaspidi aruande koostamise käigus jooksvalt võimalik muuta aruande keelt. Selle tulemusena saab kasutajaliidese keelevalikust sõltumata igas vormis paralleelselt eesti- ja ingliskeelseid andmed täita. Ingliskeelse aruande saab endale keskkonnast alla laadida ja soovi korral välismaalasest juhatuse liikmele, nõukogule või omanikele lugemiseks edastada. Selline võimalus aitab edaspidi ka e-residentidel veenduda registrile esitatava eestikeelse aruande õigsuses.

Kuna mikroettevõtjad võivad täita väga lihtsad ning ilma tekstiliste andmeväljadeta aruandlusvormid, siis on võimalik eestikeelne aruanne kohe ingliskeelseks genereerida ja vastupidi. Täiendav ingliskeelsete tekstiliste andmete sisestamine ei ole vajalik.

Lisaks kategooriatest tulenevatele uuendustele ja ingliskeelse aruande koostamise funktsionaalsusele hakkab aruandluskeskkond edaspidi kontrollima, kas äriseadustikust tulenev minimaalse netovara nõue (osaühingul vähemalt pool äriregistrisse kantud osakapitalist või vähemalt 2500 eurot) on aruandesse sisestatud andmete alusel täidetud. Nimetatud kontroll on tähelepanu juhtimiseks ja teavitava iseloomuga, ega takista aruande registrile esitamist.

Direktiivist tulenevad aruandluskeskkonna uuendused jõustuvad majandusaasta aruannetele, mis koostatakse 1. jaanuaril 2016 või hiljem alanud aruandeperioodide kohta.