"Aktsiisimäärade tõusu juures on arvestatud sellega, et piirikaubandus Soome ja Eesti vahel mõnevõrra väheneb ning Läti ja Eesti vahel mõnevõrra kasvab," ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Maria Murakas BNS-ile.
Kuna praegu on õlleaktsiis 8,30 senti, on kasv üsna järsk. Juba veebruaris tõuseb aktsiisimäär 9,13 sendini mahuprotsendi kohta liitrist, nagu näeb ette senise valitsuse plaan, juulikuus kasvab see aga uue koalitsiooni soovide järgi veelgi enam, jõudes 13,7 sendini.
Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb koalitsiooni kava järgi 2018. aastal 18,26 sendini, 2019. aastal 20,09 sendini ja 2020. aastal 22,09 sendini.
Võrdlusena on kange alkoholi, näiteks viina etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris kavandatud juba kehtiva seaduse järgi tõusma 2018. aastal 26,28 sendini, 2019. aastal 28,91 sendini ja 2020. aastal 31,8 sendini.
Õlle aktsiisitõus tähendab, et kui praegu on 5-protsendilise etanoolisisaldusega pooleliitrise õllepudeli eest makstava aktsiisi summa 20,75 senti, siis järgmise aasta juulis kasvab see 34,25 sendini ning jõuab 2020. aastaks 55,23 sendini.
Lisaks õlleaktsiisile plaanib Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioon tõsta ka veini ning kääritatud joogi, näiteks siidri aktsiisi. Kuni 6-protsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi määr liitrist tõuseb järgmise aasta juulis 74,78 sendini. Praegu on see 48,55 senti.
Aastal 2018 tõuseb see aktsiis aga 91,3 sendini, 2019. aastal 1,0041 euroni ja 2020. aastal 1,1045 euroni.
Taavi Rõivase teise valitsuse koostatud praeguse kava järgi tõuseb veiniaktsiis tuleva aasta veebruaris 53,41 sendini.
Rohkem kui 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb praeguselt 1,1198 eurolt 2018. aastal 1,4782 euroni, 2019. aastal 1,7738 euroni ja 2020. aastal 2,1286 eurole võrreldes kehtiva seaduse järgi 2017. aastaks kehtestatud 1,2318 euroga.
Õllepudeli koguhind kasvab rahandusministeeriumi arvutuste järgi näiteks pooleliitrise 5-kraadise pudeli puhul vaid aktsiismäära tõstmise mõjul aastaks 2018 ligikaudu 30 senti. 1-liitrise veinipudeli, mille kangus on 13 kraadi, hind kallineb aastaks 2018 vaid aktsiisimäärade tõstmise mõjul ligikaudu 43 senti. Arvestatud ei ole ettevõtete kasumimarginaalist tingitud hindade muutust.
Uue koalitsiooni plaanist hoolimata jäävad jõusse ka praeguse valitsuse kehtestatud väiksemad tõusumäärad. See tähendab, et järgmisel aastal tõusevad aktsiisimäärad kaks korda – esiteks Taavi Rõivase teise valitsuse plaani kohaselt veebruaris ning teist korda järsemalt uue koalitsiooni kava järgi juulikuus.
