EL-i tabanud majandus- ja võlakriisi ajal, kui mitmes liikmesriigis tuli maksumaksja rahaga panku turgutada, tekks idee, et edaspidi peaksid oma spekulatsioonide tõttu hätta sattunud finantsasutused rohkem make maksma, kirjutab Eesti Päevaleht. Euroopa Komisjon käis välja finantsteenuste maksu (FTM) idee, mis nägi ette väikseid lõive näiteks aktsiaostudelt ja muudelt finantstehingutelt.
Enamik liikmesriike leidis toona, et maks tekitaks pigem kahju kui kasu nii pankadele kui ka ettevõtetele. Aga 11 liikmesriiki – nende hulgas ka Eesti – otsustasid 2012. aastal maksumõttega edasi töötada. Paraku osutusid riikide ettekujutused sellest, kui palju ja mida tuleks FTM-iga maksustada, liiga erinevateks.
Eile tegid FTM-i väljatöötamisega ametis olevad 11 riigi rahandusministrid - sealhulgas ka Eestit esindanud Jürgen Ligi - Brüsselis teistele EL-i liikmetele avalduse, et sooviksid 2016. aastast uue maksu kehtima panna. Lahtiseks jäi vaid see, mida maksustatakse. Aasta lõpuks loodetakse siiski kokku leppida, kuidas aktsiad ja mõned tuletisinstrumendid maksustada.
Vähem kui kolm kuud tagasi hindas rahandusminister Jürgen Ligi, et FTM-i plaan on osalevate riikide toetuse kaotanud.
