Rahandusministeerium: Eesti kaotab piirikaubandusest 22 miljonit
"Eelmisel, 2016. aastal oli piirikaubanduse mõju suurenemise mõju eelarvele alkoholiaktsiisi kaudu ligikaudu 11 miljonit eurot. Tänavu prognoosib rahandusministeerium mõjuks ligikaudu 22 miljonit eurot," ütles rahandusministeeriumi esindaja Ott Heinapuu BNS-ile.
Möödunud aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ehk 29 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mis ületas prognoosi 1,2 protsendiga, märkis Heinapuu. Käesolevaks aastaks on riigieelarvega kavandatud tulu alkoholiaktsiisist Heinapuu sõnul 276 miljonit eurot ehk 25 miljonit eurot rohkem.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos eeldab, et kange alkoholi müügikogused vähenevad tänavu 5,6 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Möödunud aastal kasvas Läti piirikaubanduse kasv Eesti aktsiisimäärade kiirema tõusu ja Läti madalamate toodete marginaalide tõttu.
Piirikaubanduse peamine motivaator tarbijale on toote odavam ostuhind. Piirikaubanduse mõju kasvab igal aastal hinnavahe suurenedes. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu ning hinnaelastsust, prognoosib rahandusministeerium järgmisel neljal aastal kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 3,3 protsenti aastas.
Õlle deklareerimine on olnud eelnevatel aastatel väga stabiilne üle pika ajaperioodi ning kõikumised aastate vahel ei ole olnud suured, samas on tarbimise langus viimasel kahel aastal kiirenenud. Tänavuseks aastaks prognoosib rahandusministeerium deklareeritavate koguste langust 5,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga.
Õlle deklareeritavate koguste languse peamine põhjus on samuti piirikaubandus. Lisaks on prognoosi kohaselt oodata ka õlle varumist kuni kahe kuu ulatuses. 2018. aastal prognoositakse õlle koguste langust kuni 7 protsenti, peamiselt aktsiisimäärade tõstmisest ning piirikaubandusest tingituna. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb keskmiselt 1,8 protsendi juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.