Augusti maksulaekumised kasvasid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,6% ning ulatusid 479,6 miljoni euroni, teatas rahandusministeerium.
Käibemaksu koguti augustis 142,9 miljonit eurot, mis on 4,1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Laekumise vähenemine tulenes eelkõige aastatagusest kõrgest baasist; tänavu aasta esimese seitsme kuu keskmisega võrreldes laekus augustis käibemaksu 3,4% enam. Kaheksa kuu kokkuvõttes on käibemaksu laekunud 1,1 miljardit eurot, mis on 73 miljonit eurot ehk 7,1% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Võrreldes eelarves oodatuga mõjutab alates augustist käibemaksu laekumist asjaolu, et üle 1000-euroste arvete andmete esitamise kohustus ning sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu jõustumine on edasi lükkunud.
Kui käibemaksu laekumine on seitsme kuu kokkuvõttes võrreldes eelmise aastaga kasvanud, siis maksustatav käive on samal ajal 1,5% vähenenud. See viitab võimalikule salaturu osatähtsuse ja maksupettuste vähenemisele, kommenteeris ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.
Suurematest sektoritest on maksustatav käive enim kasvanud jaekaubanduses (5,3%) ning suurim vähenemine on toimunud ehituses, kus see langes 8,1%, ja hulgikaubanduses 1,5%.
Aktsiisilaekumised kasvasid augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kokku 7,7% ning enim panustas kasvu tubakaaktsiis, mille tasumine kasvas 14,5%. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumine kasvas vastavalt 5,9% ja 5,7%. Tubakaaktsiisi on võrreldes eelmise aastaga igal kuul rohkem tasutud. Lisaks aktsiisimäärade tõusule aasta alguses panustavad laekumise kasvu ka deklareeritud sigarettide kasvanud kogused ja seda vaatamata hinnatõusule ja populaarsust koguvale e-sigarettide tarbimisele. Seitsme kuu deklareeritud sigarettide kogus on olnud 4,9% suurem kui aasta varem.
Legaalsete sigarettide tarbimist mõjutab positiivselt Maksu- ja Tolliameti tegevus ning piirikaubanduse piiramine, mis on tõstnud oluliselt legaalsete sigarettide müüki eelkõige Ida-Virumaal.