Riigikontrolli audiitorite intervjuudes ilmnes, et mitmed asutused ei taju, et tänu uuendatud seadusele oleks nende hanketegevus hõlpsamaks muutunud, teatas riigikontrolli kommunikatsiooniosakond.
Iroonilisel kombel on senised katsed riigihangete seadust lihtsustada jõudnud välja selleni, et seadus on kasutajate silmis muutunud keerukamaks," tõdes riigikontrolör Janar Holm. "Eriti raske on seaduses orienteeruda neil, kes pidevalt hankeid ei korralda," lisas ta pressiteates. Ka riigihangete registri kohta leidsid hangete läbiviijad samuti, et see on senisest mõnevõrra keerulisem, eriti kui registrit harva kasutada.
Lisaks analüüsis riigikontroll, kas riigiasutuste hanketegevusega seotud sisekontrollisüsteemide ülesehitus ja hankemenetluste korraldamine on uue riigihangete seadusega kooskõlas. Uuriti ka milliste asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel on jäänud enim riigihanke menetlusi korraldamata ning millised on hankeprotsessis sagedamini esinevad vead ja nende põhjused.
Holm märkis, et võrreldes 2016. aastaga, kui riigikontroll viimati põhjalikumalt riigiasutuste hanketegevust auditeeris, on eksimused samalaadsed, üldpilt on vähehaaval paranemas, tegemata jäänud hangete hulk on suhteliselt tagasihoidlik.
Riigikontrolli hinnangul võib suurimaks probleemiks pidada seda, et on ostetud asju, tellitud teenuseid ja ehitustöid ilma seaduses ettenähtud menetlust korraldamata. 2018. aastal korraldasid auditeeritud asutused riigihankeid ligi 145,5 miljoni euro eest.
Asutuste hanketegevuse osas täheldas riigikontroll, et tihti valitakse vale menetlusliik, näiteks avatud hankemenetluse asemel kuulutatakse välja lihthange. Peamiseks põhjenduseks oli kehv planeerimine - asutused ei oska ette näha kulusid ja tulusid, arvestada asja või teenuse tegelikku vajaminevat kogust või eeldatavat maksumust.
Samuti märkasid riigikontrolli audiitorid, et asutused jaotasid hanked põhjendamatult osadeks, menetlusprotsessides tehti vigu ning riigihangete registri täitmisel tehti vigu. Ka hankelepingute mahtu kiputi ületama. Näiteks koolide puhul esines lepingute mahu ületamisi enim toiduainete ostmisel ja veoteenuste tellimisel.
Üheks põhjuseks lepingute ületamisel on ka see, et lepingumahtude täitmist ei jälgita alati süsteemselt ja pidevalt ning peamiselt ületati maksumusi raamlepingute puhul. Selgituseks toodi, et raamleping ei ole siduv kohustus.
Seevastu riigikontroll on seisukohal, et raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel tuleb siiski lähtuda raamlepingu tingimustest, kuna tingimuste hilisem oluline muutmine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ja raha läbipaistva kasutamisega.
Hanketa on kõige sagedamini ostetud soojusenergiat. Soojusenergia hanke korraldamist pidasid asutused ebamõistlikuks, sest seda ei ole võimalik osta mõnelt teiselt soojusettevõtjalt, kuna teised konkureerivad kaugkütet pakkuvad ettevõtted piirkonnas puuduvad ja soojuse piirhinna on konkurentsiamet kooskõlastanud.
Riigikontrolli arvates ei aita hankemenetluse korraldamine soojusenergia ostmisel sisuliselt kaasa konkurentsi parandamisele ega majanduslikult parima pakkumise leidmisele. Rahandusministeeriumi sõnul ei saa nad teha ettepanekut muuta erandi kehtestamiseks seadust, kuna riigihanke direktiivid seda võimalust ette ei näe.
Riigikontrolöri sõnul peaks rahandusministeerium leidma võimaluse kehtestada erand, ning kui vaja, siis pöörama suhtluses Euroopa Komisjoniga aktiivselt tähelepanu praktilisele vajadusele algatada direktiivi muutmine.
"Seda eesmärgiga vähendada asutuste koormust õigusakti alusel kehtestatud või kooskõlastatud hinnakirja alusel asjade ostmisel ja teenuste tellimisel."
Riigikontroll andis auditeeritud ministeeriumitele soovituse täiendada hankekordasid ja tugevdada rahandusministeeriumi järelevalvet riigihangete seaduse täimise üle valitsemisala asutustes. Peale selle soovitas riigikontroll hinnata hangete läbiviijate koolitamise vajadust, samuti koondada ja analüüsida asutuste ostuvajadusi, korraldada ühishankeid ja kaaluda erinevate asutuste liitumist kesksete hangetega.
Lisaks andis riigikontroll riigihalduse ministrile soovituse jätkata koostööd asutustega riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel, et muuta riigihangete seadus kasutajale lihtsamini mõistetavaks ja otsida võimalusi vähendada halduskoormust.
Riigikontroll tegi soovituse muuta riigihangete register kasutajasõbralikumaks, nii et seal esitatavast infost oleks kasutajal võimalik lihtsalt ja üheselt aru saada. Samuti näevad audiitorid vajadust täiendada kontrolli riigihangete registri täitmise üle, näiteks lisades programmi rohkem automaatseid kontrollkohti, mis võimaldavad hinnata sisestatud andmete terviklikkust ja õigsust.
Auditi käigus uuriti kaitse-, maaelu-, kultuuri- ja siseministeeriumi, samuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasid.
Auditit tehes lähtus riigikontroll põhimõttest, et asutused peavad olema oma töö korraldanud selliselt, et nad kasutavad hankijatena riigi raha otstarbekalt, säästlikult, läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kohtlevad isikuid võrdselt, kasutades efektiivselt ära konkurentsi, sõlmides hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
Kokku korraldati rahandusministeeriumi andmetel Eestis 2018. aastal 7854 riigihanget kogumaksumusega veidi üle 2,5 miljardi euro.
Rahandusministeerium asus eelmisel aastal koondama asutuste ettepanekuid selle kohta, mida võiks riigihangete seaduses muuta, ning kõik esitatud ettepanekud on nähtavad ministeeriumi kodulehel. Seaduse muutmise eelnõu peaks esialgse prognoosi kohaselt riigikogusse lugemisele jõudma 2020. aasta esimeses kvartalis.
