"Pikemat analüüsi meie küll näinud ei ole, mis näitaks, milliseid tagajärgi võiks kütuseaktsiiside tõstmine tuua erinevatele sektoritele. Autovedajad tõid väga ilusa näite, et kui aktsiisid sedasi tõusevad, siis Eesti autod hakkavad tankima Poolas – ühel nädalal teeb ringi Eestis, ühel nädalal Euroopas ja vahepeal Poolas tangib," ütles õliühingu juht Toomas Saks BNS-ile.
"Me ise ennustame, et diislikütuse kasutamine väheneb vähemalt 15 protsenti tänu sellele, et pooled Eesti elanikud hakkavad käima Lätis tankimas. Meie arvestuste kohaselt jäädakse aktsiiside tõstmisega kas nulli või miinusesse," lisas ta.
Kolmapäeval toimus rahandusministeeriumis ümarlaud, kuhu olid kaasatud erinevad kütuseturust sõltuvad osapooled. Otsest lootust, et aktsiisid võiksid väiksemal määral tõusta, ei antud, kuid kaudselt anti märku, et need küsimused vaadatakse põhjalikult läbi, rääkis Saks.
"Kuulati ära kõikide ümber laua olijate arvamused, mida nad arvavad kütuseaktsiiside tõusust. Ega me sellest kohtumisest midagi muud ei oodanudki," ütles Saks. "Ma loodan, et laua taga olnud nii rahandus- kui ka majandusminister võtavad täna esitatud seisukohti arvesse lõpliku aktsiistõusu määramisel ja seaduse välja töötamisel."
"Me kõik, kes täna ümber laua olime, oleme arvamusel, et Eesti transpordisektoril on väga suured raskused, kui meie aktsiisid tõusevad kiiremini kui Lätis," ütles Saks. "Kui diislikütuse aktsiis järgmine aasta 14 protsenti tõuseks, siis me oleksime oma naabritest kõvasti ees. Transpordisektorit annab lüüa ainult üks kord, neid peale seda tagasi tuua on päris raske."
Küsimus ei ole Saksa sõnul ainult bensiinis ja diislis, vaid ka põlevkiviõlis, erinevates gaasides, mida kasutatakse nii kütmiseks kui ka automootorites – need on küsimused, mida tuleks õliühingu hinnangul kindlasti vaadata komplektselt, rääkis Saks.
Rahandusminister Sven Sester ütles eelmine nädal valitsuse pressikonverentsil, et kavandatavate aktsiisitõusude osas põhjalik mõjuanalüüs valmib lähipäevadel, peale mida kutsub rahandusministeerium erinevad osapooled seda läbi arutama.
Tuleb nentida, et peaasjalikult diisli tõus on ju selgeks sisendiks tootmisele ja tööstusele ning sealt tulenevalt on esmastes analüüsides selgeks saadud, et suurima tagasilöögi saaks logistikasektor, rääkis Sester siis. "Muud tööstusharud, nende osas on kütuse ja energiaallikate osakaal protsentuaalses mõttes sisendina väiksem," lisas Sester.
Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi kuni 2019. aastani 10 protsenti. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot.
