Raamatupidamise ning auditeerimise tegevusalal kasvab lähiaastatel aruandluseks vajalike andmete hulk ning mitmekesistub auditeerimist vajavate teemade ring.
Valdkonna tööjõuvajadus püsib järgneval kümnendil stabiilne, ent kasvab nõudlus uute oskuste järele, selgub värskest OSKA uuringust.
Juba käesoleval aastal laieneb ESG- ehk kestlikkusaruandluse kohustus senisest enamatele äriühingutele. ESG-aruannetega hinnatakse ettevõtete tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. „Uue nõude täitmiseks on vaja tunda nii keskkonna- kui ka sotsiaalseid teemasid ning olla valmis töötlema arvandmete kõrval ka suurt hulka kvalitatiivset infot,“ selgitas OSKA uuringujuht Riina Tilk.
Üha enam läheb valdkonna töötajatel tarvis digitaalse andmehalduse ning -analüüsioskusi, et kiirendada andmepõhise aruandluse rakendumist (sh reaalajamajandusele üleminekuks). Samuti kasvab vajadus rahvusvahelise maksunduse ning virtuaalvääringuteenustega seotud raamatupidamise teadmiste järele.
Tulevikuoskustena nähakse andmekaeve, ‑analüüsi ja tõlgendamise, teabe ning andmete visualiseerimise, kriitilise mõtlemise, suulise ja kirjaliku eneseväljendamise ning projektijuhtimise oskusi. Tarbija ootus arvestusala ja ärinõustamise teenustega seotud kvaliteetse ja ennetava nõustamise järele suureneb ning tõstab töötajate suhtlemis- ja nõustamisoskuste tähtsust.
Kõige tugevamalt mõjutab järgneval kümnendil valdkonna oskuste ja tööjõu vajadust aga tehnoloogia areng. Üha ulatuslikumalt võetakse nii ettevõtete raamatupidamise kui ka auditeerimise protseduurides kasutusele tehisintellektile, masinõppetehnoloogiale, suurtele keelemudelitele, suurandmete analüüsile ning analüüside automatiseerimisele tuginevaid lahendusi. Koos sellega kasvab ettevõtetes tehnoloogiaalaste kompetentside vajadus. Juba praegu on suur nõudlus IT-süvaoskustega arvestusala ja ärinõustamise valdkonda tundvate spetsialistide järele.
„Valdkonna erialasid õpetavad kutse- ja kõrgkoolid peaksid eelnimetatud teadmiste ning oskuste õpetamisele suuremat rõhku panema,“ toonitas Riina Tilk. „Sobivate koolituslahenduste leidmiseks on vajalik erialaühenduste hea koostöö kõrg- ja kutsekoolide ning täienduskoolitusasutustega.“
Seejuures on oluline tõsta lõpetajate praktiliste oskuste taset, kuna tööandjate hinnangul on lõhe koolis õpetatava ja tööturul vajaminevate oskuste vahel kasvamas ning kutse- ja kõrghariduse erialade lõpetajatele valmistab raskusi akadeemiliste teadmiste n-ö päriselus rakendamine.
Hõive püsib stabiilne
OSKA prognoosi kohaselt püsib Eestis arvestusala ja ärinõustamise valdkonna põhikutsealadel hõivatute koguarv aastani 2032 praegusel tasemel. Koos digitaliseerimise ja automatiseerimisega kahaneb madalama oskustasemega raamatupidamistöötajate ametikohtade arv. Samas suureneb nõudlus ärinõustajate, finantsanalüütikute, välisaudiitorite ja raamatupidamise tippspetsialistide järele.
„Suurimat kasvu prognoosime ärinõustajate põhikutsealal, kuna ettevõtluskeskkond on pidevas muutumises, sealhulgas muutub aina rahvusvahelisemaks. See tähendab, et iga ettevõtja ei suuda olla kõigega ise kursis ja kasulik on professionaalset abi kasutada,“ sõnas OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
Kümne aasta perspektiivis jõuab pensioniikka üle 7000 valdkonna töötaja, mis tähendab, et aastas võib olla vaja enam kui 700 uut töötajat tööturult lahkujate asendamiseks. Neist 84% moodustavad raamatupidamistöötajad. Seejuures on suurima asendusvajadusega raamatupidamise tippspetsialistid, kellest koguni 44% võib järgmise kümne aasta jooksul pensionile siirduda. Uue tööjõu vajaduse katmiseks on piisavalt valdkondliku tasemeõppe lõpetajaid. Lisaks valdkonnaspetsiifilisele haridusele sobib arvestusalal töötamiseks ärinduse, majanduse ja ettevõtluse alane haridus kombineerituna täiendavate lühemate õpiampsude või mikrokraadidega, mis võib anda omakorda kuni kolmandiku uuest tööjõust.
Tutvu uuringuga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: arvestusala ning ärinõustamine“ SIIN.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
