Eelmisel aastal said töötamise registreerimise kohustuse abil esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest.
MTA peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka eraisikute tuludeklareerimise andmed, et ümbrikupalga saajate arv vähenes eelmisel aastal märgatavalt. „Vaatlustel näeme, et ka teadlikkus ümbrikupalgast ja sellega seotud riskidest on paranenud. Näiteks on väliürituste korraldajad ise hakanud nõudma kauplejatelt oma töötajate registreerimist,“ rääkis Helm.
„Igati on ennast õigustanud töötamise registri lahendus, kus ühte süsteemi kasutab mitu ametit inimestele vajalike teenuste pakkumiseks. Ka töötajad ise tunnevad, et nad on siin osalised ja neil on huvi registreeringu olemasolu vastu. Ei ole harvad juhud, kus vaatlusi tegeva MTA ametniku poole pöörduvad töötajad ise ja uurivad kande olemasolu,“ lisas Helm.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu peab kõige tähtsamaks, et töötamise register on andnud töötajale kindlustunde. „Register võimaldab töötegijal ise üle kontrollida, kas ta seaduslikult tööle võetud. Registreeritud töösuhe annab inimesele sotsiaalsed tagatised ja võimalus kontrollida andmeid oma töötamise tingimuste kohta ennetab võimalikke probleeme töösuhtes,“ selgitas Maripuu.
Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik lisas, et ametkondade hea koostöö tulemusel on töötamise registreerimisega seotud muudatused õnnestunud rakendada kiirelt ning tööandjate jaoks võimalikult mugavalt. „Oluline on, et andmed oleksid registris õigesti täidetud, siis jõuavad ka erinevate ametite pakutavad hüvitised kiiresti inimeseni,“ ütles Viik.
Töötamise registri andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit kasutavad maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon ning haigekassa.
