"Alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal moodustas 80,2 protsenti eelarves oodatust, mis tähendab, et möödunud aasta eelarvesse laekus kokku 55 miljonit eurot alkoholiaktsiisi vähem, kui riigikogus 2016. aasta lõpul vastu võetud riigieelarve ootas. Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot," kirjutavad ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos ja juhataja Sven Kirsipuu ministeeirumi ajaveebis.

Analüütikute hinnangul põhjustas suure osa alkoholiaktsiisi alalaekumisest prognoositust erinenud alkoholivarumine. "Varumise tõttu deklareeriti suur osa alkohoolsete jookide koguseid teisel perioodil, kui neid tegelikult tarbiti – toimus deklareeritud ja tegelikult tarbitud koguste nihkumine erinevatesse perioodidesse," märgivad analüütikud.

Ettevõtete varumise tulemusel tarbimine analüütikute sõnul oluliselt ei muutu ning järgib ikka tavapärast dünaamikat ning sesoonsust. "Varude arvel võivad müüjad siiski hoida pikemalt madalamaid hindu või teha sooduskampaaniaid, mille tulemusel aktsiisitõusude mõju hinnale ning tarbimiskäitumisele võib toimida viiteajaga."

"Eelarve laekumist 2017. aastal mõjutasid prognoositust erineval ajal toimunud varumine nii eelmise aasta alguses kui ka lõpus. Kuna 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus nihutas 2017. aasta jaanuaris toimuma pidanud aktsiisitõusu edasi veebruari, siis oleks pidanud ka varud selle võrra eelduslikult nihkuma. Samas jäi muudatusest etteteatamise aeg suhteliselt lühikeseks ning seetõttu alustasid ettevõtted varude soetamist juba varem – võrreldes ootustega varuti alkoholi ligi 22 miljoni euro aktsiisitulu väärtuses 2016. aasta novembris ja detsembris, mistõttu selle summa võrra jäi 2017. aasta laekumine väiksemamaks," lisavad analüütikud.

Samuti vähendas mullust aktsiislaekumist 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu vähendamine pooles ulatuses. "Riigieelarve prognoosis eeldati vähesel määral varude soetamise algust juba 2017. aasta detsembris ning kõrgpunkti 2018. aasta jaanuariks, kuid tegelikkuses nihkus kogu varumine jaanuari, mis vähendas 2017. aasta laekumisi ja suurendas samavõrra 2018. aasta laekumisi," ajaveebi seisab postituses.

Veel vähendas 2017. aasta alkoholiaktsiisilaekumist 4 miljoni euro võrra prognoositust suurem varumine suvise aktsiisitõusu eel. "Need olid pretsedenditult suured – varusid nii tootjad kui ka müüjad ning sellises mahus varumisi ei osatud eelarveprognoosis ette näha. See tähendab, et vana aktsiisimääraga alkoholi tarbiti pikema aja jooksul ning eelarvesse laekus ligikaudu 4 miljoni euro ulatuses vähem aktsiisitulu," ütlesid ministeeriumi analüütikud.

"Kuid kokkuvõttes ja varude mõju elimineerides jäi eelarve alalaekumiseks oodatust suurema piirikaubanduse või väiksema tarbimise tõttu ligikaudu 23 miljonit eurot," lisavad analüütikud.

Siiski märgivad analüütikud, et piirikaubanduse mõju aktsiislaekumine on suurem 23 miljonist eurost, mis on lihtsalt valest prognoosist tulenev. "2017. aastal kasvas oluliselt lahja alkoholi ja õlle osakaal piiriäärses müügis ning piirikaubandusest saamata jääva aktsiisi mahuks hindasime 2017. aasta suvises majandusprognoosis 34 miljonit eurot, koos käibemaksuga 54 miljonit eurot," lisasid nad.