Peaminister Jüri Ratas nentis pressiteate vahendusel, et majanduskasv on varasematest prognoosidest kiirem, mis eeldab omakorda tasakaalukamat eelarvepoliitikat. "Kiire majanduskasv on loomulikult hea uudis meie elanikele ja ettevõtetele, sest inimestel on tööd ja palgad kasvavad. Riigi jaoks tähendab see aga hoolikalt kaalutud valikuid investeeringute osas, et vältida majanduse ülekuumenemist," ütles ta ja lisas, et valitsuse eelarvepoliitika on ja jääb vastutustundlikuks.

"Soovin tänada kõiki ministreid ja ametnikke põhjaliku ettevalmistuse ja asjalike arutelude eest ning tunnustan tulemusteni viinud head meeskonnavaimu. Valitsuse tehtud otsused tagavad 2019. aastal maksurahu, järgmise aasta eelarve planeeritava ülejäägi ning struktuurse tasakaalu," täiendas ta.

Arutelude käigus otsustas valitsusliit jätta ära 2019. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi määrade tõusu. Samuti pole kavas kehtestada maksu magustatud jookidele, teatas riigikantselei.

"Mul on hea meel, et leppisime kokku selles, et eelarve on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. See tähendab, et meie valitsussektori väike võlg väheneb veelgi. Uusi makse meil kavas kehtestada ei ole, sest riigi tulud kasvavad koos meie majanduse ja palkade kasvuga niigi hästi," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Leidsime võimalusi suunata uute kulude katteks juba kehtivas eelarvestrateegias kavandatud vahendeid. Kokkuvõttes tähendavad need otsused, et riigi rahandus on ka järgmisel neljal aastal heas korras."

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõi esile, et värske eelarvestrateegia annab tugeva panuse sellesse, et Eesti oleks targem, turvalisem ja õiglasem ühiskond. "Meil õnnestus kokku leppida ajaloolises palgatõusus siseturvalisuse valdkonnas, mis aitab hoida meie teenistuste professionaalsust. Lisaks panustame juba järgmisel aastal enam kui 20 miljonit eurot täiendavalt teadusse ja innovatsiooni," märkis Ossinovski.

"Pean tähtsaks ka seda, et lähiaastatel investeerime enam kui 100 miljonit eurot e-riigi teenuste arendamiseks. Samuti jätkab valitsus varasema prioriteedi täitmist ning nii õpetajate kui ka kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka on võimalik järgmisel aastal tõsta saja euro võrra 1250 euroni. Märgatavalt paraneb nii sotsiaal- kui terviseteenuste kättesaadavus," rääkis Ossinovski.

Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RES-i tehes lähtub valitsus koalitsioonilepingu sõlmimisel kokku lepitud suurtest eesmärkidest edendada jätkusuutlikku majanduskeskkonda, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

"Valitsus toetab teiste hulgas päästjate, politseinike, õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu ning rahastab senisest suuremas mahus e-riigi töökindlust," ütles peaminister Jüri Ratas. "Märgiline on otsus rahastada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021. Regionaalpoliitiliselt on olulised Ida-Virumaa programmi täiendav rahastamine, Kagu-Eesti programmi algatamine ning ka viienda praami rentimine ja lennuühenduse paranemine Saaremaaga," lisas ta.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. Selleks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab EL-i toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber nii, et neid oleks võimalik tõhusamalt kasutada. Ühiskonna sidusust parandab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamine, lisades sinna varem kavandatust rohkem EL-i vahendeid ja muid toetusi.

Julgeoleku tagamiseks panustab valitsus jätkuvalt Eesti iseseisva riigikaitse arendamisse vähemalt 2 protsenti SKT-st.

16. aprillil algaval nädalal saab valitsus kabinetnõupidamisel ülevaate ministeeriumide täpsustatud finantsplaanidest. Riigi eelarvestrateegia dokument valmib lähiajal ja valitsus kuulab enne selle heakskiitmist ära sõltumatu eelarvenõukogu arvamuse. Riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitamine on kavandatud valitsuse 26. aprilli istungile.