Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tuleb leida aeg, et vajadusel reformikava veel paremini läbi töötada. “Ametiühingud on puuetega inimestega solidaarsed ja me soovime, et ka neid puudutavat reformi menetletaks põhjalikult, rahulikult ja kaasavas vormis. See tähendab muuhulgas eelnõu jõustumise edasilükkumist 2016. aasta algusse,“ ütles Peep Peterson.
Petersoni sõnul on töövõimereform sündinud kiirustades ja olulistest uuringutest ette rutates ning hiljem on püütud uut olulist asjassepuutuvat infot eirata viitega, et eelnõuga on väga kiire. „See viib aga kvaliteedi alla ja kannatajaks on nii abistatavad kui ka maksumaksja rahakott,“ tõi Peterson välja kiirustamisega kaasnevad probleemid.
Ametiühingud on läbirääkimiste tulemusena saanud valitsuselt enamusele oma parandusettepanekutest siiski heakskiidu ja nendega on lubatud arvestada. „Ametiühingute nõudmiste osas on toimunud positiivsed arengud – kolmapäeval algavad rahandusministeeriumis tööõnnetuse-kutsehaiguskindlustuse loomise läbirääkimised, eelnõus on oluliselt vähendatud inimeste jooksutamist ja ka töövõime hindamise rahakulu on tublisti piiratud,“ loetles Peterson. Tema sõnul on siiski lahtine veel uute töökohtade loomist innustav pakett ja täpne selgus, kelle õlule langeb reformi kulu peale Euroopa Liidu rahastuse lõppu.
„Kui muudatused siiski tagasi lükatakse, lahtised küsimused vastuseta jäävad ja eelnõu asutakse menetlema jõuga, siis tuleb ka meil kaaluda ühinemist protestijatega otse platsil,“ lisas Peterson.
Eelnõu tahab Petersoni sõnul veel rohkem tõsist tööd ja vajadusel ka uusi läbirääkimisi. „Pole tark kiirustamisega jätkata ja kümnete miljonite eest kümneid tuhandeid inimesi lihtsalt õnnetuks teha ainult selle pärast, et pole leitud piisavalt aega asjad korralikult läbi arutada,“ ütles Peterson. „Pinged tuleb osapoolte vahel maha saada. Alles siis on võimalik koostöös leida edukas ja aastaid kestev inimlik lahendus neile abivajajatele, kellele see algselt mõeldud oli,“ ütles Peterson.
