"Nõuame riigikogult euroopalikku kollektiivlepinguseadust, mis jätab sotsiaaldialoogis ruumi vabale kokkuleppele ja majandusküsimuste lahendamisele ning tagab pooltele piisavad mõjutusvahendid," kirjutasid osalejad avalduses.
"Eesti majanduse areng on viimasel ajal jäänud toppama, töötajate ootused palgatõusuks on aga suurenenud. Liiga suur osa Eesti töötajaskonnast peab hakkama saama palgaga, millest hädavaevu jätkub esmavajaduste rahuldamiseks, kuid ei piisa ühiskonna elust normaalseks osasaamiseks. Oleme veendunud, et Eesti ühiskond ei saa jätkata vanamoodi ja meie majandus vajab suuremat sorti muutusi," seisab ühisavalduses. "Eesti ei saa lubada endale odavat tööd, meie palgad peavad tõusma. Rõhutame, et palgatõus peab olema turvaline, et järgmine kriis seda ei rööviks ja kogu maad ei haaraks tööpuudus."
Avalduses kutsuvad usaldusisikud tööandjaid avatud koostööle, et leida koos uusi lahendusi ja võtta ette vajalikke muudatusi. Ühtlasi tunnustatakse ettevõtjaid ja ühiskonnategelasi, kes on tulnud välja kiire palgatõusu ideedega ja aidanud arendada majanduslikku mõtet palgatõusu allikate osas.
"Kutsume kõiki töötajaid toetama algavaid läbirääkimisi kõigil tasanditel. Parim toetus on aktiivne liikmelisus konkreetses sektoriametiühingus," seisab teksti kokkuvõtvas osas.
Konverentsil kavandatu viivad ellu ametiühingute keskliitu kuuluvad 20 haruliitu ja kokku enam kui 700 kohalikku ametiühinguorganisatsiooni erinevates Eesti ettevõtetes ja asutustes. Samasugused strateegiaseminarid on tavaks kõigis Põhjamaades.
