Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, on lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud haigekassa ja tööandjate kulusid. Inimesed on harjunud hoitud eluviisiga ning ootavad, et haigushüvitise kehtiv kord muudetaks uuest aastast püsivaks.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul oli ajutise haiguslehtede hüvitamise korra eesmärk vähendada inimeste haigena tööl käimist ja piirata ohtlike nakkuste levikut.
„Töötajate tervisekäitumist sooviti mõjutada ning see muutus kiiresti. Täna on inimesed valmis kiiresti tööle naasmiseks enda tervendamisega kohe alustama. Seetõttu on küll tõusnud haiguslehtede arv, kuid need on lühiajalised. Inimesed on tervemad, teadlikumad ja võib väita, et ka kaaslaste suhtes hoolivamad,“ rääkis Toomel.
Ta rõhutas, et ametiühingud kogusid haigushüvitiste taastamise toetuseks seitse aastat tagasi 24 889 allkirja.
Juba siis soovisid töötajad jätkata täna harjumuspäraseks muutunud haiguspäevade hüvitamise viisiga. Võib öelda, et nii pika aja peale on neil tekkinud selleks õigustatud ootus. See ootus tähendab tervemat olevikku ja pikemalt elatud elu. Hooligem siis riigi ja tööandjate rahakotist ning inimeste tervisest,
kutsub Toomel üles jätkama senise haigushüvitise korraga.
Töökatkestus on tööandjale suurim mõeldav kulu, sest siis töö seisab. Mida pikem on katkestus, seda suurem on saamata jäänud tulu ja eelarveauk. Seetõttu on töötaja tervis samavõrd tööandja kui töötaja ressurss. 2009. aasta majanduskriisi ajal muudetud haiguspäevade hüvitamise kord tõi kaasa pika perioodiga haiguslehed, haigena tööl meeskonna nakatamise ning kehvema tervise. Kokkuvõttes kasvas nii tööandja kui riigi rahaline koormus. Ametiühingud soovivad seetõttu ajutise töövõimetuse hüvitamise korra alalist kehtestamist.
Ajutine kord kehtib 2022. aasta lõpuni ning selle alaliseks muutmiseks on haigekassa 2023. aasta eelarvesse planeeritud ligi 30 miljonit eurot.
