Kohtutäiturid saadavad tööandjale näiteks töötajate töötasu arestimisakte, mis ei ole seotud töötaja töölepingulise tegevusega, vaid tema eraeluliste kohustuste täitmisega, millesse tööandja ei peakski sekkuma.
Niisuguste arestimisaktide aluseks on tihti kolmanda isiku poolt töötaja vastu suunatud rahalised nõuded, mida täitur menetleb vastava täitedokumendi alusel. Selleks nõudeks võib olla:
- töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni või liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus,
- väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahv,
- elatisnõue,
- parkimistrahv või
- kiirlaenu tagastamise nõue.
Olukord muutub väljakannatamatuks siis, kui arestimisakte saabub tööandja lauale nii palju, et see nõuab täiendava tööjõu palkamist. Tööandjad pahandavad, sest pole teada, kes ja kas üldse neile arstimisaktide täitmisega kaasnevad kulud hüvitab. Täiturile tehtavate ülekannetega kaasnevad teatavasti teenustasud, arestimisaktiga tegeleva töötaja palgakulu jne.
Praegu puudub regulatsioon, mis käsitleks arestimisaktidega seotud kulude hüvitamist, kuigi see oleks ilmselgelt vajalik. Olukorras, kus tööandja on iga kuu kohustatud tegelema kümnete arestimisaktidega, on sellega kaasnev kulu arvestatav.
Küsimus on ka selles, kas ja millisel määral on tööandjal kohustus tegeleda selliste töötaja eraelu puuduvate küsimustega ning mis juhtub siis, kui tööandja jätab kohtutäituri saadetud töötasu arestimisakti täitmata.
Sellest, mida peab tööandja silmas pidama, kui ta kohtutäiturilt arestimisakti saab, võib lugeda varsti ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 4, 2016. Praegu on käimas ajakirja tellimiskampaania, mil Raamatupidamisuudised saab järgmiseks poolaastaks tellida eriti soodsalt. Lähemalt lugege aadressilt: http://rup.ee/tellimine
