1. jaanuaril 2019 jõustusid äriseadustiku muudatused, mille eesmärk on lahendada paar praktikas teravalt tõusetunud probleemi.
Seni kehtinud õiguse kohaselt oli äriühingu tavamenetluses asutamiseks nõutud Eesti krediidiasutuses äriühingu nimel konto avamine, kuid Eesti mitteresidentidel oli olulisi raskusi Eestis pangakonto avamisega. Krediidiasutustel on keeruline täita tunne-oma-klienti nõudeid mitteresidentidest klientide suhtes. Seega tekkis olukord, kus välismaal asuvad isikud eelistasid takistuse vältimiseks asutada äriühingu mõnes muus riigis.Kontot ei pea avama Eesti krediidiasutuses
Äriühingutel on praktikas võimalik avada ja kasutada maksekontosid ka välisriigis ning see on piiriülese äritegevuse puhul tavaline tegutsemisviis. 1. jaanuarist 2019 on osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle filiaalis asuvat kontot. Muudatusega kaasneb ka võimalus osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemaksete tegemiseks eelmainitud makse- ja krediidiasutustes ja nende filiaalides avatud maksekontole.Siiski ei pane seadusemuudatus Eesti ega muu riigi krediidi- ega makseasutusele kohustust soovijale igal juhul konto avada. Konto avamise üle otsustab asjaomane krediidi- või makseasutus ise.
Kontaktandmete äriregistrisse kandmine riigilõivuta
Teise olulise muudatusena vabastab seadus ettevõtja riigilõivust e-posti aadressi äriregistrisse kandmisel ja muutmisel. Seni kehtinud korra järgi oli vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.Äriseadustiku muudatusega samaaegselt jõustus riigilõivuseaduse muudatus, millega vabastatakse riigilõivust ettevõtja, äriühingu ja kontaktisiku e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Juba seni kehtinud õiguse kohaselt ei küsitud riigilõivu e-posti aadresside automatiseeritud korras muutmisel majandusaasta aruande esitamise järel.
Ühingu, ettevõtja või kontaktisiku e-posti aadress võib muutuda ka muul ajal. Ühingu kontaktandmete õigsus äriregistris on oluline äriregistri suhtluses ettevõtja, ühingu kui kontaktisikuga, kuid ka menetlusdokumentide kättetoimetamisel ning ühingu suhetes kolmandate isikutega. Selleks, et ühingutega seotud e-postiaadresside kanded äriregistris vastaksid tegelikkusele ning ühingud ei viivitaks kontaktandmete muutmiseks majandusaasta aruande esitamiseni, vabastatakse kõik e-posti aadressi muudatused riigilõivust.
Autor: Aet Sallaste, Vastutav õigusnõustaja, Grant Thornton Eesti
