Selle sätte alusel esitatud nõudele kohaldub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 kohane aegumistähtaeg, s.o kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada või pidi teada saama, hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
VÕS § 1047 lg 4 paikneb nimetatud seaduse 53. peatükis, mis kannab pealkirja „Kahju õigusvastane tekitamine“, mistõttu on õigustatud kohaldada sellest sättest tulenevale nõudele TsÜS § 150 kohast aegumistähtaega ehk deliktiliste nõuete kohta käivat aegumise erinormi.
Kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi, ning hiljemalt kümme aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest on piisavalt pikk aeg, mille jooksul isik saab astuda samme nõudmaks tema kohta avaldatud valeandmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist.
Riigikohus kordas selles, 6. detsembri 2023 lahendis ka varasemat seisukohta, et tuvastushagi ei saa esitada, kui sooritusnõuet ei ole põhjusel, et see on aegunud. Seega ei saa esitada nõuete ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks, kui isik ei saa enam esitada andmete avaldamise ümberlükkamise või parandamise nõuet, kuna see nõue on aegunud.
Otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
