Eesti Pank märgib pöörumises rahandusministeeriumi poole, et sisuliselt toimivad hoiu-laenuühistud avalikkuselt hoiuseid kaasavate finantsasutustena. Seadusandja peaks keskpanga hinnangul seda arvestama ning aitama ka omalt poolt kaasa finantssektori stabiilsuse kindlustamisele, kaitsma avalikkust ja üksikisikuid liigse riski eest ja toetama ausat konkurentsi finantssektoris.

Regulatsiooni muutmisel peab keskpank kõige olulisemaks finantsjärelevalve ulatuse ja korralduse määramist. Tulenevalt hoiu-laenuühistute liidu vahendite piiratusest peab keskpank kõige sobivamaks järelevalve teostajaks finantsinspektsiooni. Pank soovitab luua ka tagatisfondi juures hoiu-laenuühistute hoiuste tagamise osafondi. Eesti Pank märgib, et ühistute juhtide ja omanike sobivust tuleks hinnata samadel alustel muude finantsjärelevalve all olevate ettevõtjatega.

Keskpank pakub hoiu-laenuühistute likviidsusnõuete kehtestamiseks kaks võimalust. Neist lihtsam on kehtestada likviidsete varade osakaalu nõue kaasatud kohustuste suhtes. Teiseks võimaluseks on kehtestada likviidsete varade osakaalu nõue lühiajalistest kohustustest sarnaselt pankadele kehtiva likviidsuse kattekordajaga.

Kapitalinõuete osas soovitab pank kehtestada kapitali osakaalu nõude koguvarades suhtes. Tõenäolise riskiga kaalumise nõue võib muuta regulatsiooni järgimise ühistute jaoks keeruliseks, märgib keskpank. Kapitalinõude suurus võiks olla 8 protsenti, millele lisandub Eesti Panga poolt pankadele kehtestatud erinevate kombineeritud puhvrinõue.

Praegune hoiu-laenuühistute regulatsioon kehtib aastast 1999 ja seaduse algse mõtte kohaselt peaksid ühistu moodustama üksteist tundvad sama piirkonna elanikud. Samas tegutseb aga väga suuri ühistuid, kus on üle 1000 liikme – sellisel juhul ei toimi enam hästi kehtivas seaduses toodud liikmetevahelise kontrolli põhimõte. Seadusega on sisuliselt ainukese kontrollimeetmena ette nähtud audit ja revisjon.

Hoiu-laenuühistud on ühtlasi üks väheseid finantseerimisasutuse vorme, mis ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuigi neil on õigus kaasata hoiuseid oma liikmetelt, kelleks Eestis võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikuted. Seega koheldakse finantsturu osalisi ebavõrdselt ja moonutatakse konkurentsitingimusi.

Eestis tegutseb üle 20 hoiu-laenuühistu, millel oli 2017. aasta aprilli lõpu seisuga kokku 10 267 liiget. Ühistute varade maht oli aprilli lõpu seisuga kokku ligikaudu 92 miljonit eurot. Keskmiselt on ühe eraisikust liikme hoiuse suurus hoiu-laenuühistus 6500 eurot.