OÜ Hiiu Turvas senine tootmisala Hiiumaal on ammendatud. Praeguseks on alade korrastamine lõpusirgel ning taastatud tootmisala on kavas riigile tagasi anda käesoleva aasta sügisel. Tegevuse jätkamist uues kohas planeeriti ette pikalt ja investeeringute mahuks planeeriti ligi kümme miljonit eurit. Nimelt taotleti esimene luba uuringute alustamiseks riigilt juba 14 aastat tagasi. 

Kõik vajalikud uuringud ja mõjude hindamised on selle aja jooksul nõudnud ettevõttelt mitusada tuhat eurot, kui oma tööd mitte arvestada. “Olime aegsasti alustanud oma äritegevuse planeerimisega, kuid selleks on siiski läinud ligi 14 aastat, millest üle kolme kulus kohtulikule menetlusele. Muidugi on selle ajaga mitmed asjaolud muutunud,” viitas ettevõtte juhatuse liige Kristjan Kuuse kohtuotsusele, mille põhjenduses olid välja toodud ka taotluse järgselt aset leidnud muudatused nii Eesti kui ka Euroopa Liidu keskkonnaõiguses.

Kuuse lisas, et kõige suuremaks üllatuseks kujuneski tema jaoks asjaolu, et Riigikohus saab kasutada oma põhjendustes kohtulahendeid ja arengudokumente, mida ei olnud loa andmise hetkel veel olemaski. Kui luba anti omal ajal õigesti, saab selle hiljem ikkagi tühistada.

“Eesti bürokraatia ja erinevad nõuded on tootmisettevõtete jaoks selgelt liiga aeganõudvad ja koormavad, kuid nüüdseks on nende sekka lisandunud ka riskid, mida ettevõtjal ei ole võimalik maandada ega isegi ette näha. Kardan, et neljapäevane Riigikohtu otsus on Eesti majandusele jaoks järjekordne ohusignaal, mille tõttu muutub siinne ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond veelgi ebakindlamaks,” sõnas Kuuse.

Mis saab edasi Hiiu Turbast, juhatuse liige hetkel veel öelda ei oska.

Ettevõtet esindanud vandeadvokaadi Enno Heringsoni hinnangul on kohtuotsusega sündinud pretsedent, mis võib ohustada kõiki loodusressurssidega toimetavaid sektoreid nagu metsandust, mäetööstust, taristuehitust, arendustegevust ja muud sellist. „Riigikohus on ära teinud põhjaliku töö ja andnud keskkonnaameti tööle väga laiaulatusliku, et mitte öelda hävitava kriitika. Samuti on antud olulisi suuniseid tulevikuks, millega peavad keskkonnaamet ja ettevõtjad laiemalt arvestama. Süveneb ebakindlus, kus ettevõtted peavad justkui suutma tulevikku ennustada. Viimaste negatiivsete majandusuudiste valguses on näha, kuidas see Eestisse investeerimise otsuseid mõjutab,“ märkis Heringson.

Advokaat loodab, et riigikohtu lahendit mõistetakse õigesti ja kriitika võetakse konstruktiivselt arvesse. „Mitte ei asuta tulevastes menetlustes seisukohale, et lihtsam on kaevandamisloast lihtsalt keelduda, kui Riigikohtu antud karme suuniseid täita,“ ütles Heringson.

Ta lisas, et nii antud kui ka paari teise hiljutise riigikohtu otsuse vaates näeb ta üha enam, kuidas inimeste ettevõtlustahe hakkab kaduma ja lõpuks käega lüüakse – milleks pingutada, kui milleski ei saa kindel olla.

Laiemas vaates tähendab see mehe sõnul tagasilööki Eesti majandusele üldiselt. "Kui ei ole ettevõtjaid, pole ka majandust. Riigikohtu otsused osundavad paljudele probleemidele, kuid paraku ei pakuta ühtegi lahendust. Niigi pikad arendused muutuvad veelgi pikemateks ja oluliselt kulukamateks, paljudel juhtudel ka maksumaksjale. Antud otsusega on minu hinnangul teinud riik ettevõttele ülekohut,” ütles Heringson.