Esiteks on komisjon saatnud Eestile ametliku kirja jäätmete kogumise ja ringlussevõtu eesmärkide täitmata jätmise kohta. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivis nõutakse elektroonikaromude liigiti kogumist ja nõuetekohast töötlemist ning seatakse nende kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgid. Minimaalne kogumismäär, mille liikmesriigid peavad igal aastal saavutama, on 65 protsenti asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist või 85 protsenti selle liikmesriigi territooriumil tekkinud elektroonikaromudest.

25 liikmesriiki 27st, sealhulgas Eesti, ei kogunud liigiti piisavalt elektroonikaromusid ja seega ei saavutanud Euroopa Liidu sihttaset. Eestil on nüüd vastamiseks ja komisjoni märgitud puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud. Pärast seda võib komisjon vajaduse korral otsustada esitada olukorra kohta põhjendatud arvamuse.

Komisjoni hinnangul on Eestil probleeme ka Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitset käsitleva direktiivi rakendamisega ning seetõttu on Eestile saadetud põhjendatud arvamus selle kohta, et Eesti ei ole teatanud meetmetest, mis käsitlevad ettevõttesiseste teatamiskanalite loomist keskmise suurusega äriühingutes.

Muude kohustuste hulgas nõutakse direktiivis, et liikmesriigid tagaksid, et 50 või enama töötajaga eraettevõtjad loovad asutusesisese teatamise kanalid ja menetlused, mis võimaldavad nende töötajatel konfidentsiaalselt teatada Euroopa Liidu eeskirjade rikkumisest. Tähtaeg, mille jooksul liikmesriigid pidid komisjoni sellistest meetmetest teavitama, oli mullu 17. detsember.

Tänavu jaanuaris saatis komisjon Eestile selle kohta ametliku kirja. Nüüdseks on Eesti ülevõtmissätetest teatanud, kuid on nende jõustumise edasi lükanud järgmise aasta 1. jaanuarini. Seepärast on komisjon otsustanud esitada Eestile olukorra kohta põhjendatud arvamuse ning Eestil on nüüd vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Kolmandaks leiab komisjon, et Eesti ei ole nõuetekohaselt kohaldanud ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi teatavaid sätteid. Ühtse Euroopa taeva määrustes nõutakse, et liikmesriigid jaotaksid ühised kulud marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste vahel proportsionaalselt ja läbipaistva metoodika alusel. Liikmesriigid peavad tulemuslikkuse kavadesse lisama ka asjakohased stiimulid.

Eestis tuvastatud probleemid on seotud lennuettevõtjatelt nõutavate kulude sobimatu taseme või jaotamisega ning teenuseosutajate ebapiisavate rahaliste stiimulitega. Euroopa Liidu eeskirjade ebaõige rakendamine mõjutab mitte ainult aeronavigatsiooniteenuse osutajate tulusid, vaid ka lennuettevõtjate kui teenuseosutajate klientide makstavaid tasusid. Seepärast saadab komisjon ametliku kirja Eestile ja veel 16 liikmesriigile, kellel on nüüd vastamiseks ja komisjoni esile toodud puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei esitata, võib komisjon otsustada saata selle kohta põhjendatud arvamuse.

Rikkumismenetlustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Rikkumisotsused hõlmavad kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine kodanike ja äriühingute huvides.