Ei saa mitte vaiki olla, et viimasel ajal torkab silma kahetsusväärne tendents, kus Eesti ametkondade peadirektorid kipuvad lootuses inimeste pinnapealsusele või naiivsusele esitama tegelikkusele mittevastavaid väiteid. Seda tehakse ka siis, kui vildakas väide on hõlpsasti kontrollitav ja ümberlükatav,

märkis ta.

"Alles see oli kui tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor tõttas pehmendama oma alluva osakonnajuhataja poolt n-ö lapsesuuga väljaöeldut – Eestis tuleb asuda meedias levitavate programmide ja saadete sisu tõele vastavust kontrollima. Tsensuurimõtetega ametniku öeldu sisu olevat olnud ebatäpne ja ametkonna tegelik plaan puudutab vaid kolmandatest riikidest pärit vaenuliku propaganda sisu. Seda juttu oli lihtne kummutada, piisas kui lugeda vastava seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust," kirjutas Glikman.

Ta lisas, et nüüd jätkab sama malli konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, kes sedastas Postimehele antud intervjuus 14. juulil, et kuna konkurentsiametil on liiga vähe volitusi, siis on pärsitud Eesti ettevõtluses toimuva uurimine.

"Muuhulgas polevat konkurentsiametil ainsana Euroopas (sic!) õigust küsida ettevõtjatelt teavet. Tegemist on kehtiva õigusega vastuolus oleva väitega, mille eesmärk on usutavasti mängida avalikkuse ja poliitilise juhtkonna hirmudel ja üsnagi levinud seaduse mittetundmisel, et saavutada laialdaselt kritiseeritud konkurentsijärelevalve menetluse (nn haldustrahvide) juurutamine ning oma tegevuse lahtisidumine Eesti põhiseadusest ehk õiguskorrast, kui tsiteerida klassikuid. Meie tänane kehtiv õigus nimelt toetab põhiõiguste kaitset võrreldes kavandatuga üldjoontes üsna mõistlikult," nentis Glikman.

"Kuidas on peadirektori väidetuga tegelikult? Konkurentsiseadus ja konkurentsiameti põhimäärus annavad konkurentsiametile laialdased volitused konkurentsialaseks kontrolliks ja järelevalveks ning lisaks omatakse veel ka süütegude menetlemise õigust, mille käigus saab amet teostada menetlustoiminguid, koguda tõendeid, teostada isegi läbiotsimisi ning välja selgitada võimalike rikkumiste aluseks olevaid asjaolusid," sedastas ta.

Tema sõnul on selle kinnituseks Eestis uuritud terve rida kartelle ning süüdlased on saanud ka karistada ning lisaks annab konkurentsiseadus konkurentsiametile sõnaselgelt õiguse nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse igakülgset konkurentsiseaduse täitmise kontrolliks vajalikku teavet ja sellise teabe andmine on sunniviisiline.

"Kuna tegemist on riikliku järelevalve- ja kontrollorganiga, kellel on lisaks veel süüteomenetluse läbiviimise pädevus koos tõendite kogumise õigusega, siis jääb täielikult arusaamatuks, millised eluliselt vajalikud "tööriistad" on konkurentsiametil puudu. Vähemalt mina küll ei usu, et peadirektor ei tunne konkurentsiseadust," märkis Glikman.

Glikman tõdes, et konkurentsiametil on tegelikult kõik vajalikud "tööriistad" olemas ja enamgi veel, iseasi on, kas neid otstarbekalt kasutatakse. "Loomulikult on igal ametkonnal veres soov võimu juurde krabada, oma pädevust laiendada ning oma elu seeläbi lihtsamaks teha – ja seda kasvõi nui neljaks põhiseaduslike tagatiste ohverdamise hinnaga," ütles ta.

""Tööriistade" puudumisega on püütud õigustada põhiõigusi eiravat haldustrahvimenetluse kava, kus menetluse subjektist saaks ametniku armust sõltuv menetluse objekt, kelle suhtes ei kehti sellised iseenesestmõistetavad õigused nagu süütuse presumptsioon ja enese mittesüüstamise privileeg. Teiseks põhjuseks võib olla pelk eneseõigustus. Püütakse väita, et süüdi on mitte vähene initsiatiiv ja seadusega sätestatud võimaluste mittekasutamine, vaid "kasinad" (loe põhiseadusega kooskõlas olevad) õiguslikud "tööriistad"," selgitas Glikman.

"Eesti kütuseturu hinnapoliitika tagamaadest on räägitud vähemalt 20 aastat, kuid analüüsimist alustati alles aprillis 2023. Huvitav oleks teada, millise konkreetse seadusega sätestamata jäetud "tööriista" puudumine on välistanud sellekohaseid asjaolusid uurida ja vajadusel menetleda enam kui 20 aasta jooksul," ütles ta.

Glikmani sõnul kehtib Eestis sõnavabadus, kuid see ei tähenda, et me peaksime alandlikult taluma kõrgete ametikandjate väiteid, mis mitte kuidagi tegelikkusega ei riimu.

"Elu on näidanud, et materiaalselt meie ametnikkond tekitatud kahju eest nagunii ei vastuta. Kui loetleda vaid paar näidet, siis tuletagem siinkohal meelde terviseameti külmlao kobarkäkki või Covidi kiirtestide ostu õpilaste testimiseks. Mõlemal juhul oli eeldatav kahju miljonites eurodes. Avalik võim nõuab tavakodanikult väga palju ning karistab iga pisi-libastumist, sestap tuleks ametnikel meile kõigile eeskujuks olla. Sellega pole kooskõlas väiksematki põhjalikkust ja kahtlemisvõimet ülesnäitavate inimeste intellekti alahindavate väidete esitamine," ütles Glikman.