„Peale ülikõrget hinda küsiva Poola kindlustusfirma PZU ei saa olla kindel, et hiljuti kindlustuse vahendamisest teavitanud kindlustusmaaklerid selle aja jooksul konkureerivad pakkumised jõuaksid esitada või oma tegevuse seadusega vastavusse viia,“ leiab Metstak.

Eesti raviasutused peavad ostma vastutuskindlustust Euroopa kõrgeima hinnaga

„Sotsiaalministeeriumi ametnike läbimõtlematus ja seadusandlik möödapanek patsiendikindlustuse süsteemi loomisel on tekitanud absurdse olukorra, kus Eesti tervishoiust ja patsientide ravirahast liiguvad miljonid eurod suurde Poola kindlustusfirmasse. Ainuüksi hambaravi valdkonnas on see summa umbes 2,5 miljonit eurot,“ ütles Metstak.

Kui võtta arvesse kõik tervishoiuteenuse osutajad, ulatub lepingute kogusumma ligi 11 miljoni euroni, millest märkimisväärse osa peaks katma Tervisekassa. Septembrist saadik kestab probleem, et Eestis pakub patsiendikindlustust ainult üks kindlustusselts ning seda äärmiselt kõrge hinnaga.

„Ministeerium esitles küll oktoobri keskel suure võiduna, et patsiendikindlustuse pakkujate ridadesse on nüüd lisandunud kolm kindlustusmaaklerit, kes vahendavad välismaiste seltside pakkumisi. Paraku pole ükski neist praeguseks omapoolset pakkumist esitanud. Selle asemel on kogutud kliinikute sooviavaldusi, millega alles pöördutakse välismaiste kindlustusseltside poole,“ rääkis Metstak.

Ta väljendas kahtlust, kas kuu aja jooksul suudetakse teha konkureeriv pakkumine ning märkis, et ühe maaklerfirma esindaja sõnul ei pruugi see olla sugugi soodsam kui Poola kindlustusseltsi pakkumine. Lisaks on kolmest maaklerfirmast vaid ühel praegu olemas seadusega nõutud kontaktpunkt ja -isik, kelle poole saaksid patsiendid ja tervishoiuteenuse osutajad kindlustusjuhtumi korral pöörduda eesti keeles.

„Ministeeriumi valearvestuse tõttu peavad Eesti raviasutused hakkama ostma vastutuskindlustust Euroopa kõrgeima hinnaga,“ kommenteeris Metstak.

Näiteks väljaspool tõmbekeskusi paiknevale ühe hambaarstiga kliinikule pakutakse aastast kindlustust hinnaga 2500–2700 eurot, Tallinna väikekliinikutele aga keskmiselt 3500–4000 eurot. Soomes on samasuguse kindlustuse hind Hammaslääkäriliitto liikmetele kõigest 820 eurot aastas, Hispaanias aga vaid 220 eurot arsti kohta.

Lisaks kõrgele hinnale on ka kindlustustoote omavastutus nii suur, et kindlustusest pole hambaarstidele tegelikult kasu. Kindlustusmakset saab vähendada üksnes omavastutust oluliselt suurendades. Omavastutuse määr jääb vahemikku 1000–5000 eurot, mistõttu jääb kahjusumma enamasti omavastutuse piirmäära alla.

Hambakliinikutelt saadud info kohaselt pole kogu nende tegutsemisaja jooksul patsientide kaebuste rahuldamise kogukulu olnud ligilähedanegi ühe aasta kindlustusmaksumusele. Isegi suurkliinikus, millele tehtud kindlustuspakkumised ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse aastas, on patsientidele hüvitatud teenuste ja ümberravide kogusumma seni olnud umbes 3000 eurot aastas. 

Kindlustussummade piirmäärasid tuleks eristada

Hambaarstide liidu hinnangul on probleemiks ka see, et vastutuskindlustuse seadus näeb kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele ette ühesugused kindlustussummad, mis ei arvesta riskide erinevusi. „Hambaplommi panek ei ole kaugeltki sama riskiga, mis kaasneb südameoperatsiooniga. Samuti ei ole nende juhtumite võimalikud kahjunõuded võrreldavad,“ selgitas Metstak.

Tema sõnul tuleks kindlustussummade piirmäärasid diferentseerida. Kõrge kindlustusmakse koos kõikide saabuvate maksutõusudega teeb hambaravi teenuse osutamise kallimaks.

„Kuna käibemaksu tõusu tõttu kallinevad tuleval aastal ka kõik hambakliinikute muud kulud, seab kõrge kindlustusmaksukohustus eriti keerulisse olukorda väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevad hambaarstid, kelle patsiendid on väga hinnatundlikud,“ tõdes Metstak.

Suurlinnadest väljaspool on kindlustusmaksete kulude lisamine raviteenuste hindadesse aga problemaatiline, kuna paljud patsiendid loobuksid sel juhul hambaravist.

Eesti Hambaarstide Liit ja teised tervishoiuteenuste osutajad toetavad vastutuskindlustuse ideed, et tagada patsientide õiguste senisest parem kaitse, kuid ei nõustu kindlustajate küsitud kõrge hinnaga. Sellel kindlustusel praktiliselt puudub turukonkurents.

„Olukorras, kus Eesti tervishoid on rahapuuduses, Tervisekassa eelarve suures miinuses ja iga lisakulu vähendab vahendeid patsientide raviks, oleks mõistlik lükata vastutuskindlustuse lepingute sõlmimise kohustus edasi,“ ütles Eesti Hambaarstide Liidu president.