HUGO.legal on korduvalt kirjutanud, kuidas inkassofirmad teadlikult perspektiivituid nõudeid kokku ostavad ning siis inimesi kõikmõeldavatel viisidel survestama asuvad. Ehkki seaduse järgi ei ole nende nõuetega enam midagi peale hakata, põhinebki inkassoäri suuresti inimeste õigusteadmatusel. Kas teadmatusest või jõuetusest maksavad paljud inimsed alusetu nõude siiski ära. Räägime täpsemalt, kuidas aastatetaguse parkimistrahviga edasi toimida. 

7 asja, mida inkassonõudega tegelemisel silmas pidada 

Siit leiad vastused peamistele inkassonõudega seotud küsimustele. 

1. Parkimistrahv aegub reeglina 3 aasta jooksul 

2. Aegunud nõuet täitma ei pea 

Kui nõue on aegunud, siis seaduse järgi nõuet maksma ei pea. See on nii sätestatud selleks, et kindla aja jooksul saavutada asjas õigusrahu ning õiguskindlus. Võlausaldaja teab seda ja peab nõude esitama seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.

Antud Ühisteenuse nõuete puhul viitab Julianus Inkasso ka sellele, et Ühisteenused AS-il polnud parkijate kontaktandmeid ning alles lähtuvalt 15.01.2019 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele väljastab Maanteeamet eraparklatele sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmeid. Tasub tähele panna, et tänaseks on üle 3 aasta möödas ka viidatud kohtulahendi jõustumisest, ehk igal juhul on mõistlik aeg nõude esitamiseks ületatud. 

3. Tahtlikku rikkumist peab tõendama inkassofirma 

Seaduse järgi võib aegumistähtaeg olla erandjuhul 10 aasta, kui kohustust on rikutud tahtlikult. Siinkohal on võtmesõnaks “tahtlikult”, mida peab tõendama inkassofirma. Kui inkasso seda tõendada ei suuda, on nende väide alusetu ja nõue aegunud 3 aastaga. Sellise tahte tõendamine pole aega kuigi lihtne. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09 punkt 11).

4. Nõude aegumine võib ka katkeda 

Nõude aegumine katkeb, kui võlgnik tunnistab nõuet – olgu siis kirjalikult või tegudes, näiteks sõlmides maksegraafiku nõude tasumiseks. 

5. Aegumiseks ei pea pöörduma kohtusse 

Inkassofirmad väidavad alusetult, et nõude aegumist kohaldab vaid kohus. Tegelikult on nõue aegunud lihtsalt seetõttu, et aegumistähtaeg on täis saanud ning pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest – selleks piisab aegumise vastuväite esitamisest ning kohtusse pöörduma ei pea.

Küll aga tasub silmas pidada, et kui inkassofirma on aegunud nõudega ise kohtusse pöördunud, tuleb olla tähelepanelik ja taotleda aegumise kohaldamist. Kohus sellega omal algatusel tegema ei hakka. Kui inkassofirma algatab esiteks maksekäsu kiirmenetluse, tuleb sellele lihtsalt vastata, et nõudega ei nõustuta. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda, kui inkasso alusetute nõuetega pommitab. Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).

6. Inkassofirma reeglina ise kohtusse ei pöördu 

Ükski inkassofirma ei hakka aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest ta teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista keegi ega miski inkassofirmadel inimesi edasi eksitamast, häbistamast ja hirmutamast. Varem või hiljem nad ikka leiavad kellegi, keda õnnestub alusetut nõuet tasuma panna. HUGO.legalil on tuhandeid inkassoga kimpus olnud kliente ning hoolimata väsimatust teavitustööst ei näita inkassofirmad ega alusetute nõuete lained raugemise märke. 

Inkassoprobleemid on HUGO juristide tööpõllul lausa nii sagedased, et HUGO.legal on loonud InkassoAbi roboti. Roboti küsimustele vastates aitab see kasutajal genereerida inkassofirma ebaseaduslikule nõudele vastuskirja, mille tulemusel peab inkassofirma nõudesummat korrigeerima või tunnistama selle aegunuks. 

7. Aegunud nõudel maksehäireregistrisse asja pole 

Üks inkassofirmade survestamisviise on kanda ka aegunud võlad maksehäireregistrisse. Seda võib teha aga vaid siis, kui võlg registreeritakse kolme aasta jooksul selle tekkimisest, võla registreerib võlausaldaja ise, ehk inkassofirma on võla ostnud (mitte ei tegutse esindajana), võlga ei ole vaidlustatud ning võlanõue on näidatud tegelikus suuruses. Kui võla registreerimine neile tingimustele ei vasta, tuleb kanne maksehäireregistris vaidlustada ning registreering tuleks kustutada. Antud juhul kui võla tekkimisest on möödas üle kolme aasta, on sellise maksehäire avaldamine juba eelduslikult isikut tõsiselt kahjustav ja see on lubatud vaid erandlikel asjaoludel.

Koostöö pahatahtlike inkassofirmadega on maineplekk 

Julianus Inkasso ärimudeli püsimisel on kaks poolt – õigusteadmatud ohvrid ning ettevõtted, kes oma klientide isiklikke andmeid hoolimatult taolistele inkassofirmadele müüvad. Antud juhul oleks AS Ühisteenused pidanud aegunud nõuded bilansist maha kandma, ent müüs need veel aastaid hiljem tõenäoliselt sümboolse summa eest Julianus Inkassole. On raske uskuda, et suured ettevõtted ei tea, milliste võtetega taolised inkassofirmad nende kliente terroriseerima hakkavad. 

Kordame üle, et aegumise eesmärk on tagada osapoolte õigusrahu. Kutsume ettevõtteid üles sellest kinni pidama, pidama lugu õigusest ja oma klientidest ning mitte ajama asju ettevõtetega, kelle ärimudel tugineb teadlikult ebaseaduslike võtete kasutamisele. Sellest saadav kasu ei saa kaasnevat mainekahju väärt olla. 

Kui oled saanud aegunud parkimistrahvi ning inkassofirma seda agressiivselt menetleb, siis tasub küsimusega võimalikult kähku juristi abil tegeleda. HUGO.legal juristid on tuhandetel kordadel inkassofirmade küüsi jäänud kliente edukalt aidanud. Koostöös jusiitsministeeriumiga on 2 esimesed tundi õigusabi abivajajatele, kelle brutosissetulek jääb 1200 euro piiresse, tasuta.