Ministeeriumi poolt direktori kohusetäitjale adresseeritud kirjas kooli üldise töökorralduse kohta märkuste tegemine ja soovituste andmine ei tähenda väärtushinnangute andmist direktori kohusetäitja isiku kohta ja seda ei saa tuletada ka ainuüksi asjaolust, et asutuse juhi ülesannete hulka kuulub asutuse töös õigusaktide järgimise ja turvalise õpikeskkonna tagamine.
Pöördumist kooli juhtkonna poole kolmandalt isikult ministeeriumini jõudnud väite tõttu saab mõistliku inimese arusaama järgi käsitada ministeeriumi kui järelevalvepädevusega ametiasutuse päringut, mille eesmärk on kontrollida saabunud teabe tegelikkusele vastavust.
Nimetatu ei kujuta endast ebakohase väärtushinnangu avaldamist direktori kohusetäitja kohta, ei riiva tema au ega ole võlaõigusseaduse § 1046 järgi õigusvastane.
Riigikohtu 22. mai otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
