Seadus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on lisaks kahju hüvitamisele ostjal õigus nõuda ka viivist, leping üles öelda, tagastada puudustega asi ning nõuda tagasi makstud summa. Kivari sõnul on varjatud puuduse tõendamise protsess sageli ajamahukas ning kulukas, kuid käega lüüa ei maksa ning hinnang selle protsessi läbimise mõttekusele tuleb küsida eksperdilt.
"On tõsi, et paljud soodsama sõiduki soetanud inimesed loobuvad varjatud puuduse tõendamise protsessist ja tuleb tunnistada, et see ei pruugigi alati mõttekas olla – õigusabikulud, riigilõivud ja kohtukulud ning kohtuekspertiiside kogusumma võib ulatuda tuhandetesse eurodesse," nentis Kivar. "Samas on olukorrad erinevad ning vahel aitab kompromissi sõlmida juba ainuüksi see, et advokaat või jurist müüjaga ühendust võtab ja olukorda selgitab. Soovitan enne ostu sõiduk üle vaadata ning puudused lepingus fikseerida, samuti on mõistlik sõiduk viia tehnilisse kontrolli enne ostu sooritamist. Hiljem puuduste ilmnemisel on väga oluline müüja õigeaegne informeerimine, soovitan seda teha kirjalikult."
Kivar toob välja neli aspekti, millele sõidukit ostes tähelepanu pöörata:
- Kõige olulisem on korrektne müügileping, kus on välja toodud ka eseme vead;
- Pöörduge eseme tehingueelseks ülevaatamiseks spetsialisti poole. Müügieelset lepingutingimustele vastavuse kontrolli teostavad näiteks ülevaatuspunktid, margiesindused ning erinevad remondi ja hooldustöökojad;
- Kasutage internetis sõiduki ajalooga tutvumiseks loodud võimalusi:
- Sõiduki taustakontrolli saad teha aadressil eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf
- Liikluskahjude ajalooga saad tutvuda leheküljel www.lkf.ee/et/kahjukontroll
- Internetti tasub kasutada ka müüja tausta uurimiseks, kuna tänapäeval kirjutatakse sageli ebameeldivatest kogemustest ning tuuakse välja ka müüja või vahendaja nimi.
Samuti on neli käitumisvõimalust, kui soetatud kaubal ilmnevad mõistliku aja jooksul kasutamist piiravad puudused:
1) Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 järgi tuleb puuduse avastamisel teavitada sellest müüjat mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg võib asjaoludest sõltuvalt olla mõne päevane kuni paari kuu pikkune periood. Üldiselt on soovitatav müüjat teavitada esimesel võimalusel pärast puuduse avastamist.
2) Võlaõigusseaduse 222 lg 1 ja 5 järgi tuleb kõigepealt anda müüjale võimalus asja parandamiseks või asendamiseks. Praktikas võib ostja arvata, et ega müüja nagunii parandama või asendama ei asu, kuid seadus nõuab, et selline võimalus müüjale ikkagi antaks. Alles seejärel võib ostja ise asja parandada ja nõuda müüjalt kahju (parandamiskulude) hüvitamist.
3) Hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline, et suudate tõendada kontakti ja infovahetust müüjaga – võtke müüjaga ühendust taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks meili või sõnumi teel, samuti võib suhelda läbi sotsiaalmeedia.
4) Pöörduge oma ala spetsialisti poole, kes on pädev andma eksperthinnangu tekkinud olukorrale ning kirjeldama puuduseid. Hilisemate vaidluste vältimiseks vormistage puudus eksperthinnanguna.
Varjatud puudustega seotud regulatsioon kehtib enamiku kaupade puhul, olgu selleks siis elektroonika, sõiduauto või kinnisvara. Varjatud puudustest tuleb teada anda mõistliku aja jooksul alates puuduste avastamisest ning eksperthinnangu saamisest.
