Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et eesmärk on täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi, mis näevad teatud valdkondade rikkumiste eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid.
Sealjuures on uus lahendus plaanis kavandada selliselt, et see säilitab Eesti hea halduse tavale vastava paindliku järelevalvemenetluse ning tagab igakülgselt menetlusaluste isikute põhiõiguste kaitse.
Eestis on viidatud rikkumised seni olnud sätestatud süütegudena ning menetletud enamjaolt väärteomenetluses, mille trahvi ülemmäär juriidilise isiku puhul on 400 000 eurot. Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud trahvide ülemmäärad ulatuvad sealjuures aga kümnetesse miljonitesse.
Tegemist on valdkondadega, kus liiguvad suured rahad, ja rikkumiste puhul peavad karistusmäärad vastama rikkumise suurusele. Kui näiteks Soomes on teadaolevalt suurim turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest mõistetud haldustrahv ulatunud 70 000 000 euro ligi, siis Eestis on samaväärse rikkumise eest suurim väärteomenetluses määratud trahv olnud 16 000 eurot,
tõi justiitsminister näite.
Ebaproportsionaalselt madalate trahvimäärade kõrval on seni olnud kitsaskohaks ka menetluste paljususega kaasnevad probleemid ja süüteomenetlustest tulenevad nõuded, mistõttu on olnud probleeme muuhulgas ka juriidiliste isikute vastutusele võtmisega.
„Potentsiaalse rahalise karistusega lõppev menetlus peab olema efektiivne, et võimaldada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide kohaldamist. Võttes arvesse nii Tartu Ülikooli vastavasisulist uuringut kui ka huvirühmade seisukohti, oleme jõudud seisukohale, et Eestis on seda kõige tõhusam rakendada läbi haldusmenetluse, mida täiendavad süüteomenetlusele omased erisused,“ lisas Aeg.
Nende erisuste üks peamisi eesmärke on tagada menetlusaluste isikute Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist tulenevate põhiõiguste järgimine, arvestades plaanitava trahviliigi karistuslikku iseloomu.
Eelnõu eeldatav kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmise aeg on suvi 2020 ning eeldatav jõustumisaeg on 2021. aasta esimeses kvartalis.
Osapoolte arvamusi oodatakse kuni 26.05.2020 aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..">.
