Siiski ei pruugi niisuguse lepingu alusel saadu alati kvalifitseeruda laenuandja arvel alusetult rikastumiseks.
Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt. Nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohus selgitasid, et selline piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta sõlmitud laenuleping on tühine.
Seega ei pea laenu võtnud piiratud teovõimega isik täitma lepinguga seotud kõrvalkohustusi, näiteks maksma intressi. Hoolimata lepingu tühisusest tuleb tavaolukorras tagasi maksta lepingu alusel saadud raha.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et piiratud teovõimega isikul on muude isikutega võrreldes siiski laiem võimalus esitada rikastumise äralangemise vastuväide, millega end kaitsta juhul, kui saadu on ära kulutatud. Näiteks, kui piiratud teovõimega isik on saadu arvel teinud kulutusi, mida mõistlik seaduslik esindaja ei oleks sarnases olukorras põhjendatuks pidanud, ja kulutuste eest ei ole vastusooritust saadud või selle väärtus ei ole säilinud, võib rikastumine olla ära langenud.
Riigikohtu tsiviilkolleegium lisas, et seejuures tuleb arvestada, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, millega ta on saadu ära kulutanud, võib omakorda olla tühine. Sel juhul on piiratud teovõimega isikul võimalik nõuda tehingu alusel üleantu tagastamist.
