"Selle juhtumi puhul on kõige tähtsam, et kiiresti lõhuti kaks pettuseahelat ja tõkestati riigile täiendava kahju tekitamine. Maksuasjades viimasel ajal suurenenud kokkuleppemenetluste arv näitab, et kahtlustuse esitamisel on uurijatel juba vajalik eeltöö tehtud ja suurem osa tõendeid kogutud. Seetõttu on kahtlustatavatel ka väga raske oma rolli kuriteo toimepanemisel eitada ja otsustatakse kiiremini saabuva lahenduse kasuks," ütles abiprokurör Hendrik Kaing pressiteate vahendusel.
ADSV Groupile määras kohus kokkuleppemenetluses rahalise karistuse 40 000 eurot ja Zonuxile 10 000 eurot. Firmadega seotud skeemides osalenud Aleksandrit, Romani ja Andreid karistati tingimisi vangistusega ning Nikitat rahalise karistusega. Enamiku süüdistatavate osas langetas kohus otsuse teisipäeval, aga kaks neist mõisteti kuriteos süüdi juba kevadel.
Läbiotsimiste käigus võeti kahtlustatavatelt sularahana ära või arestiti nende pangakontodel kokku 480 000 eurot. Lisaks kandis ADSV Group maksu- ja tolliameti (MTA) deposiitkontole üle 50 000 euro. Kohtuotsuse põhjal kasutatakse neid summasid maksukahju hüvitamiseks, rahalise karistuse katmiseks ja konfiskeeritakse kuritegeliku tuluna.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt esitas ADSV Group alates 2014. aasta maist kuni tänavu jaanuarini MTA-le valeandmeid, mille põhjal küsis ettevõte riigilt alusetult tagasi 437 000 eurot käibemaksu. MTA kandis enamiku rahast ettevõtte kontole üle, kuid 103 000 euro tagastamine peatati pettusekahtluse tõttu.
ADSV Group deklareeris, et ostab OÜ-lt Isocom Trade kasutatud katalüsaatoreid, mille eest on tasunud 20 protsenti käibemaksu ning müüb neid 0-protsendilise käibemaksumääraga edasi Poola, Leedu, Saksamaa ja Suurbritannia ettevõtetele. Tegelikult aga Isocom Trade katalüsaatoreid ei müünud ja käibemaksu ei maksnud. Uurimisandmeil koostas Isocom Trade juhatuse liige Roman hoopis fiktiivseid arveid, mida ADSV Groupi tegevjuht Aleksandr kasutas oma firma maksuarvestuses käibemaksu tagastusnõude alusetuks suurendamiseks.
OÜ-d Zonux ning firma juhatuse liiget Andreid ja tegevjuhti Romani süüdistati omakorda selles, et 2014. aasta oktoobrist kuni tänavu jaanuarini jätsid nad maksuhaldurile valeandmeid esitades tasumata ligi 110 000 eurot käibemaksu. Zonux ostis 0-protsendilise käibemaksumääraga suhkrut Leedu äriühingutelt ja müüs seda edasi Eesti hulgimüüjatele, lisades kauba hinnale 20 protsenti käibemaksu. Seetõttu tekkis Zonuxil käibemaksu tasumise kohustus, mille vähendamiseks kasutati kolme varifirma nimelt koostatud fiktiivseid arveid.
"Suhkruäri toimus osaliselt ka reaalselt ja maksupettust kasutati peamiselt oma ettevõttele konkurentsieelise loomiseks, aga katalüsaatoritega kauplemine oli mõeldud riigilt raha väljapetmiseks," märkis Kaing.
MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Langi sõnul on ulatuslike pettuste uurimise puhul alati kriitiliseks teguriks aeg, mille jooksul on hangitud piisavalt tõendeid kahju kuhjumise tõkestamiseks ja kahtlustuse esitamiseks. "Antud kriminaalasjas oli lühikese aja jooksul tekitatud kahju küll märkimisväärne, kuid tõendite kogumise kõrval tehtud edukas töö kriminaaltulu tuvastamisel võimaldas kuriteoga hangitud vara isikutelt ka kätte saada," ütles Lang.
Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi MTA uurimisosakond ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur, teatas BNS.
