Kiropraktik, tuntud sõumees ja laulja Allan Gary Oolo esitas hagi Katrin Lusti vastu ja nõudis saates välja öeldud väidete avalikku ümberlükkamist. Samuti tahtis Oolo saada Lustilt valuraha. Oolo väitis kohtule, et Katrin Lust rikkus tema videosid kasutades autoriõigust, ja samuti nõudis ta kohtu kaudu, et Lust kinnitaks seda, et Allan Gary Oolo on siiski doktor. Nimelt rääkis «Kuuuurija» saade ka sellest, kuidas Oolo ei ole tegelikult arstiks õppinud ning tiitlit «Dr» on ta hakanud kasutama ise. Maakohus jättis Oolo hagi täies ulatuses rahuldamata.
Maakohtu otsus on tähelepanuväärne mitmes mõttes
Esiteks analüüsis kohus, kas ja kuidas võib ajakirjanik kasutada teiste isikute loodut, olgu need siis fotod, videod, disainiteosed. Kohus nendib, et selline vaba kasutuse õigus, kus ei ole vajalik autori nõusolek ega temale tasu maksmine, ei ole mitte ainult uudissaate monopoliks, vaid selle õiguse alusel saab kajastada päevakajalist teemat iga ajakirjanik. Tingimuseks on muidugi see, et teiste loodut kasutatakse ulatuses, mis on informeerimiseks vajalik ning see kasutus ei ole domineerivaks muu sisu suhtes.
Teine oluline koht maakohtu üle 40-lehekülje pikkuses otsuses on kohtu konstateering, et kui intervjueeritav kinnitab ajakirjanikule ühte või teist väidet ning ajakirjanikul ei ole põhjust selle tõesuses kahelda, siis võb ajakirjanik avaldada allika ütlused.
Kolmandaks, nagu paljudes teistes meediavaidlustes, olid ka selles kohtuasjas arutluse all väited, mida tegelikult ei oldud avaldatud. Juriidiliselt on Riigikohus nimetanud sellise olukorra nn «kaudseteks faktiväideteks» – ehk siis selleks, mis oli saate mõte kontekstis ja tervikuna. Nagu leidsime kohtuasjas, kasutades Katrin Lusti enda sõnu: “Olen veendunud, et ajakirjanikule ei tohiks sõnu suhu panna ei hageja poolt ega kohtute poolt.” Kohus leidiski, et «Kuuuurijas» ei avaldatud faktiväiteid sellises sõnastuses, mis oleks kooskõlas hageja sõnastatud ümberlükkamise nõudes soovitud sõnastusega.
Viimaks, kuigi kohtuotsuse analüüs põhineb veel vanal, enne isikuandmete kaitse üldmäärust kehtinud isikuandmete kaitse seadusel, väärib tähelepanu kohtu järeldus, et kui ikka isik on endast ise avaldanud fotosid, väiteid ja muud infot juba varem, siis selliseid avalikult kättesaadavaid andmeid võib ajakirjanik kasutada.
Vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus 2020 aastal.
Allikas: advokaadibüroo TRINITI
