Miks selline nõue üldse kehtestatud on? Kehtestatud regulatsiooni ilusaks eesmärgiks on tagada, et kavandatavad kulud oleksid mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega. See aga omakorda tagab, et põllumajandustoetusi kasutatakse mõistlikult ja parimal viisil. Kohustus hinnata rahastamiskõlblikke kulusid tuleb PRIA-le Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt võib selleks kasutada võrdluskulude kehtestamist, eri pakkumiste võrdlemist või hindamiskomiteed. Võrdluskulude kehtestamise varianti on Eestis kasutatud näiteks mobiilse põllumajandustehnika puhul, mille hinnad on ühtse kataloogina PRIA süsteemides kajastatud. Arvestades hindamiskomitee võimalikust subjektiivsusest tulenevaid probleeme ning täiendavaks menetlemiseks, hindamiseks ja selgitamiseks kuluvat ajakulu, võib võrdlevate pakkumiste esitamist pidada üldjoontes efektiivseks lahenduseks.

Praktikas on aga enne toetustaotluste esitamise tähtaega alati kiire, just on saanud otsustatud, mida siis ikka tegelikkuses ehitada või osta vaja on ning kohe tuleb esitada taotlus. Hinnapakkumiste kogumine ja valimine on sellisel juhul tüütuseks, mille taotlejad üritavad enda käest ära saada. Arusaadav on ka, et müüjad või teenusepakkujad ei soovi panustada hinnapakkumise koostamisse olukorras, kus on juba ette teada, et see ei võida. Sellistes olukordades on juhtunud, et ühel ettevõtjal on olemas teiste pakkumiste põhjad ning need üksnes allkirjastatakse näiliste konkurentide poolt. Samuti on toetuse taotlejad ise pakkumisi koostanud. Sellistes olukordades kasutab PRIA kogu IT-võimekust ja järelpäringuid – näiteks on dokumentidest võimalik järele vaadata, millises arvutis need koostatud on (kui vastavad andmed ei ole kustutatud). Seega tasuks selliste riskide võtmisest kindlasti hoiduda.

Samas on ka vahevariante, mille puhul tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad olla valesti mõistetavad. On tavapärane, et teenuse või toote valimiseks kasutame teenuseosutaja või müüja abi, kes eelduslikult on valdkonna professionaalina ka teadlik turul olevatest parimatest lahendustest ning oskab soovitada sobivaimat. Samuti ei pruugi pakkuja esimene pakkumine olla sobiv ning läbirääkimised toote või teenuse lõplike omaduste üle võib sisaldada edasi-tagasi kirjavahetust kümneid ringe. Kui see toimub veel pakkumise muutmise ja täiendamise teel ning tellija ise pakkumist muuhulgas muudab, võib tekkida tunne, et hindu ja töid on muudetud, suurendamaks tööde maksumust. Seega tasub siin olla ettevaatlik.

Nimekiri eri toetustest, kus hinnapakkumusi vaja, on pikk. Eelkõige mahuvad siia erinevad investeeringutoetused (päikesepaneelidest piimatööstuseni), aga ka teavitus, tutvustus, innovatsioon ja turuarendus. Valdavalt sisaldavad toetuste määrused hinnapakkumustele ka erinevaid nõudeid. Valdav on, et sellised pakkumused peavad olema võrdlevad või võrreldavad, ehk sisaldama sama või sarnast toodet või teenust, sisult sama tööd, sama tehnilist lahendust. Sõltuvalt toetusest on ette nähtud, kas nõuded hinnapakkumises sisalduvale infole või on PRIA kehtestanud hinnapakkumisele eraldi vormi.

Üheks oluliseks nõudeks hinnapakkumuste puhul on, et ükski hinnapakkumuse tegija ja toetuse taotleja ei tohi olla omavahel seotud. See tähendab piirangut nii taotlejale ja hinnapakkujale kui nende mõlema osanikele, aktsionäridele, juhatuse ja nõukogu liikmetele, mille kohaselt ei tohi need isikud omada üksteise osalust ega kuuluda vastastikku juhatusse või nõukokku.

Teiseks oluliseks nõudeks on, et hinnapakkumine ei tohi olla ebamõistlikult kõrge võrreldes turuhinnaga. Selle nõude hindamine on vägagi subjektiivne ja keeruline – näiteks ehitustööde hind võib piirkonniti ja töö tegemise ajast sõltuda, samuti pakkumise sisust ja muudest asjaoludest. Siin on oluline oskus ja võimekus hinnapakkumist põhjendada. PRIA on omalt poolt vastukaaluks loonud indikatiivhinnad, millega tehtavaid töid võrreldakse. Samas ei ole sellised indikatiivhinnad õiguslikult määratletud, taotlejatele nähtavad ega ka absoluutseks piiriks, vaid taaskord on objektiivsete asjaoludega võimalik hindade erinevusi põhjendada. Teiseks võimaluseks hinnapakkumise mõistlikkust ja turuhindadega vastavust kontrollida on PRIA poolt täiendavate pakkumiste küsimine ning turuhindade kindlakstegemine vajadusel ka eksperte kaasates. Kui sellisel juhul kõik hinda mõjutavad asjaolud arvesse võetakse, võiks see anda selgema pildi.

Iseenesest ei ole paljude toetuste puhul nõuet, et peaks valima kõige odavama pakkumise. Samas peab suutma kallima pakkumise valimist sisuliselt põhjendada ning selline põhjendus peab olema objektiivne. Näiteks on mitmes toetusmääruses nähtud ette nõue, et ehituse puhul tuleb esitada hinnapakkumused iga ehitise kohta eraldi. Samas ei pruugi kogu projekti suhtes ühe ehitaja valimisest tulenev mugavus üksi olla piisav põhjendus mõne ehitise puhul kallima pakkumise valimiseks. Sellisel juhul tuleb kallima pakkumise valimist täiendavalt põhjendada.

Kindlasti tuleb tähele panna ka seda, et hinnapakkumuse tegija oleks ka reaalselt võimeline pakutud tööd tegema. Näiteks mitmetel ehitustöödel on tegevusloa või majandustegevuse teate esitamise kohustus, ilma milleta selliseid töid teha ei tohi. Ka mistahes toote ostmiseks hinnapakkumise võtmine müüjalt, kes tavapäraselt selliste asjade müügiga ei tegele, äratab kahtlusi.

Allikas: TRINITI