27 Euroopa Liidu liikmesriigis läbiviidud analüüsi järgi kuulub Eesti nende maade gruppi, kus korruptsioonist teavitajad saavad „osalist kaitset”, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti BNS-ile. Selles grupis on kokku 16 riiki. Neljas riigis on olukord hea ja seitsmes riigis ei pakuta korruptsioonist teavitajatele peaaegu mitte mingit kaitset.
„Kuigi Eesti kuulub nii öelda keskmiste hulka, pole põhjust rahuloluks, sest praktiline olukord on siiski selline, et korruptsioonist teavitajad adekvaatset kaitset ei oma,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. „Kuigi uues korruptsioonivastases seaduses on korruptsioonijuhtumitest teatajate kaitset nimetatud, on seaduses sisalduv regulatsioon ebapiisav teavitajate õiguste ja huvide kaitseks. Tulemuseks on see, et Eesti seadusandlus korruptsioonist teavitamist ei erguta.”
Transparency Internationali analüüs „Vilepuhumine Euroopas” rõhutab, et Eestis jääb praegu puudu „mõtestatud ja järjekindlast poliitilisest tahtest” korruptsioonist teavitajaid kaitsta. Mainimist leiab varasemate uuringute järeldus, et Eesti elanikel on madal valmisolek korruptsioonist teada anda. Analüüsi „Vilepuhumine Euroopas” läbiviimist toetas Euroopa Komisjon.
Samaaegselt Euroopa Liidu analüüsiga korraldas ühing Korruptsioonivaba Eesti arvamusküsitluse, et teada saada, kuidas on viimasel ajal muutunud Eesti elanike hoiakud seoses korruptsioonist teavitamisega ehk vilepuhumisega. „Arvamusküsitluse tulemused on lootustandvad, sest inimeste hoiakud on positiivsemad kui varasemad analüüsid on näidanud,” ütles ühingu juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Saar Polli läbi viidud küsitlus näitas, et 80,5 protsenti küsitletutest suhtub positiivselt korruptsioonist teavitajatesse, negatiivselt suhtub 10,9 protsenti. Vastata ei osanud 8,6 protsenti küsitletud inimestest. 43,1 protsenti inimestest arvab, et korruptsioonist on võimalik alati või enamasti teavitada ilma sanktsioonideta. Samas arvab koguni 45,5 protsenti küsitletutest, et ilma sanktsioonideta ei ole võimalik korruptsioonist teada anda. Vastata ei osanud 11,5 protsenti küsitletutest.
Vastustes torkab silma rahvuslik erisus: eestikeelsetest vastajatest arvab korruptsioonist teavitajatest hästi 86,1 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga 68,2 protsenti. Elukoha järgi on suhtumine korruptsioonist teavitajatesse keskmisest halvem Kirde-Eestis, kus 72 protsenti omas positiivset hoiakut. Kõige soodsam suhtumine on Lõuna-Eestis, kus positiivset hoiakut omab 91 protsenti vastajatest.
Sanktsioonide kartus korruptsioonist teavitamisel on kõige väiksem Lõuna-Eestis, kus 51,1 protsenti tagakiusamist ja sanktsioone ei pelga. Kirde-Eestis leiab aga 64 protsenti vastanutest, et teavitamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Vaid 28,6 protsenti inimestest selles piirkonnas arvas, et korruptsioonist teavitamine on võimalik ilma sanktsioone kartmata.
Kuigi Saar Polli küsitlustulemused näitavad, et üldine hoiak korruptsioonist teavitajate suhtes on positiivne, tuleb ühingu Korruptsioonivaba Eesti arvates edasi tegutseda selle nimel, et inimestel tekiks ka valmisolek ise korruptsioonijuhtumitest teada anda.
Olukorra parandamiseks tuleks tõhustada seadustega sätestatud õiguskaitsevahendeid väärkäitumistest teavitajatele, leiab ühing. Samuti tuleb soodustada selgete ja arusaadavate teavitamise ning teavituste menetlemise kordade kehtestamist nii avaliku kui erasektori organisatsioonides.
„Oluline on tagada kohane reageerimine edastatud teavitustele,“ ütles Tehver. „Nii saab vältida arusaama, et teavitamisele vaatamata midagi ei muutu.“ Endiselt on aktuaalne jätkata selgitustööd vilepuhumise olemusest ja vajalikkusest. Üle-euroopalises raportis välja toodud negatiivsed stereotüübid, mis Eestis korruptsioonist teavitamist saadavad, vajavad muutmist.
Saar Poll küsitles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tellimusel tänavu 26. septembrist kuni 17. oktoobrini üle Eesti 1204 inimest vanuses 15-74 eluaastat.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsioonivastane tegevus ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency Internationali esindaja rolli täitmine Eestis. Ühingu oluline toetaja on Avatud Eesti Fond.
