Lastega töötamise piirangu ja taustakontrolli tegemise võimaluste tutvustamiseks alustas justiitsministeerium kampaaniat "Kelle palkad lastega töötama? Kontrolli tausta“, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Eesti seadused keelavad teatud süütegude eest karistatud inimestel juba praegu lastega töötamise. Lasteasutustel on kohustus kontrollida, et sellise keeluga inimesed ei satuks näiteks õpetajaks, treeneriks või noorsootöötajaks. 1. oktoobril jõustunud seadusmuudatused laiendasid piiranguid ja sätestasid taustakontrolli kohustuse selgemalt. Loodud on IT-lahendus, mille abil saab lastega töötavate inimeste tausta senisest lihtsamalt kontrollida ja seda saab teha nüüd ka lapsevanem ise.
Äsja jõustunud muudatused tõid lastekaitseseadusesse juurde mitu süüteokoosseisu, mille eest karistatud inimene ei tohi alla 18aastastega töötada. Laienes ka nende kuritegude loetelu, mille puhul kaasneb toimepanijaile ajutine või alaline lastega töötamise piirang. "Kohati polnud seadus piisavalt järjepidev – näiteks kohaldus piirang vägivallakurjategijale, kuid mitte röövijale, kuigi röövimine on vägivallaga toime pandud vargus. Samuti on nüüd lastega töötamist välistavate süütegude hulgas seksuaalne ahistamine,“ rääkis ministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.
Lastega töötav isik on inimene, kes puutub lastega vahetult kokku töös või kutsetegevuses, aga ka vabatahtlikus töös, asendusteenistuses, tööturuteenustes või praktikandina. "Lastega töötamise piirang ei laiene aga inimestele, kes võivad tööülesandeid täites juhuslikult teenindada teiste hulgas ka lapsi: näiteks kauplusemüüjad või liinibussijuhid,“ märkis Kärner.
Uute töötajate, aga ka praktikantide ja asendusteenistujate värbamisel ning lastega töötamiseks vajaliku tegevusloa andmisel tuleb taustakontrolli tehes veenduda, et inimesele pole lastega töötamine keelatud. Veebilehe e-toimik.ee kaudu saavad tasuta taustakontrolli teha nüüd kõik õigustatud isikud – lastega töötavate organisatsioonide nagu üldharidus- huvi- ja spordikoolide esindajad, aga ka lapsevanemad ja teised laste seaduslikud esindajad.
Alates 1. jaanuarist lisandub tööandjatele ka regulaarse taustakontrolli tegemise kohustus. See tähendab, et tööandja peab ka juba töötavate isikute tausta vähemalt korra aastas uuesti kontrollima. "Vahel võib inimene lastega tööle asudes olla karistamata, aga panna hiljem toime mõne süüteo, mis keelab lastega töötamise. Seetõttu tuleb uuest aastast tööandjatel kontrolli teha nii tööle värbamisel kui ka edaspidi regulaarselt vähemalt korra aastas,“ toonitas Kärner.
Muudatustega täpsustati ka karistusseadustikus ette nähtud vastutust lastega töötamise keelu kontrollimata jätmise eest. Jätkuvalt on karistatav lastega töötamise piiranguga inimese tööle võtmine, kuid karistatavaks muutus ka süstemaatiline taustakontrolli tegemata jätmine ja regulaarse järelkontrolli nõude eiramine. Selliste rikkumiste eest võib juriidilist isikut väärteo korras karistada kuni 32 000 euro suuruse trahviga.
Seadusemuudatusega laiendati taustakontrolli õigust ka lapsevanemale või mõnele teisele lapse seaduslikule esindajale. Nemadki saavad näiteks oma lapsehoidja, lapse õpetaja või treeneri tausta kontrollida, tehes päringu e-toimik.ee veebilehel ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-IDga sisse logides.
Lastega töötamise piirangu ja taustakontrolli tegemise kohta saab lugeda veebilehelt www.just.ee/kontrollitausta .
