Selle peamine põhjus on pensionifondide investeeringud võlakirjadesse, mis praeguses makromajanduse keskkonnas pakuvad väga väikest või lausa negatiivset tootlust, teatas Liivamägi kommentaaris.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) pensionifondide raportist selgub, et Eesti pensionifondide reaaltootlus on liikmesriikide seas üks kehvemaid. Liivamäe sõnul on Eesti pensionifondide kehva tootluse üheks põhjuseks mitte fondijuhtide kehv töö, vaid seadusandlusest tulenevad piirangud.

"Suur osa Eesti pensionifondide ning eelkõige konservatiivsete pensionifondide investeeringutest on tehtud võlakirjadesse, mis on tänases makromajanduse keskkonnas negatiivse reaaltootlusega investeering. Nende võlakirjade tootlus tähtajani jääb tänu ülimadalatele intressimääradele alla inflatsioonile, aga samal ajal on võlakirjad avatud tururiskile," rääkis Liivamägi kommentaaris.

Näiteks on Eesti pensionifondide raha investeeritud Saksamaa riigi 5-aastasesse võlakirja, mille intress on 0,0 protsenti ning turuhinnaga antud võlakirja ostes on tootlus tähtajani -0,2 protsenti, lisas ta. "Euroopa Keskpank plaanib hakata intressimäärasid 2019. aastal tõstma, mis toob kaasa juba eelnevalt emiteeritud võlakirjade turuhindade languse, sest uute emiteeritavate võlakirjade intressimäärad on kõrgemad," rääkis Liivamägi.

Protsendipunktilise intressimäärade tõusu korral langeb 5-aastase Saksamaa riigi võlakirja väärtus turul pea viis protsenti. Seega toob Euroopa Keskpanga intressimäärade tõus Eesti pensionifondide võlakirjainvesteeringutele kaasa kaotusi, rääkis ta ja lisas, et kui eelnevad 18 aastat võis võlakirju nimetada riskivabaks tootluseks, siis 0-protsendilise intressimäära keskkonnas on võlakirjad ühtäkki muutunud tootlusevabaks riskiks.

Lisaks söövad investeeringu tootlust fondihalduri tasud. Liivamäe sõnul ilmestab olukorda hästi finantsmaailmas kehtiv ütlus, et finantsinvesteeringutest võib teenida, aga võib ka mitte teenida tulu, kuid fondihalduri teenustasu tuleb kindlasti maksta. "Minule kui pensionifondi raha kogujale on majanduslikult ebaatraktiivne paigutada raha negatiivse reaaltootlusega finantsinstrumentidesse ning selle eest maksta veel lisaks teenustasu," rääkis Liivamägi.

Mainori ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektori sõnul on keeruline teha etteheiteid pensionifondide halduritele, kuna nad järgivad neile ette kirjutatud seadusi. "Riik kohustab varahaldureid kapitali võlakirjadesse paigutama, isegi kui see on praeguses makromajanduse olukorras ebaatraktiivne investeering," ütles ta. "Ühe lahendusena võiks riik muuta seadust ning võimaldada varahalduritel paindlikumalt investeerida. Kui võlakirjad on tänases makromajanduse tsüklis negatiivse reaaltootlusega, siis võiks fondihalduril olla paindlikumad võimalused teistesse varaklassidesse investeerimisel," rääkis ta.

Lisaks on tema sõnul väga oluline pensionifondidesse raha kogujate finantsteadlikkuse tõstmine ning ootuste juhtimine, kuna kui inimesed on otsustanud koguda oma pensionit konservatiivsetesse pensionifondidesse, siis on neil ebamõistlik tänases makromajanduse keskkonnas oodata nendelt fondidelt positiivset reaaltootlust, kuna pensionifondis olevate võlakirjade tootlus paratamatult jääb alla inflatsioonile.