„Huvide deklaratsioonid on avalikud ja kõigile huvilistele nähtavad. See aitab avalikkusel kontrollida ametiisikute ametikohustuste täitmist mõjutada võivaid huvisid ning sellega vähendada korruptsiooniohtlike olukordade tekkimist,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Kutsun kõiki üles endale pandud kohustust täitma.“
Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, Riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht.
Lisaks eelnevalt nimetatutele võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust.
Alates selle aasta kevadest laiendati huvide deklareerimise kohustust ka peaministri ja ministrite poliitilistele nõunikele ja ministeeriumite asekantsleritele. Kuna neil tekkis kohustus oma huvid deklareerida muudatuse jõustumisel 23. aprillil, siis sellel aastal ei tule neil esitada deklaratsioone mitte 31. maiks, vaid nelja kuu möödudes kohustuse tekkimisest ehk 23. augustiks.
Muudatus aitab veelgi suurendada avaliku sektori läbipaistvust. Poliitnõunikel on oluline roll riigi poliitikas ning nad osalevad riigi jaoks oluliste otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ning huvirühmadega suhtlemisel. Seetõttu on mõistlik, et avalikkusel on ka ülevaade sellest, millised huvid võivad nende otsuseid mõjutada,
rõhutas Lauri.
Huvide deklaratsioonide registrisse oli 2020. aasta juunis kantud 5191 ametikohta, kelle huvide deklareerimise tähtaeg oli kas 31. mai või varasem. Nendest 4163 ehk 80% esitas oma deklaratsiooni tähtaegselt. Huvide deklaratsioon oli 9. juuni 2020 seisuga esitamata 1020 ehk 20% ametikohtadest. Esitamata olid jäänud eelkõige kohalike omavalitsuste ametikohtade deklaratsioonid ehk 88%. Valitusasutuste ametikohad moodustasid mitteesitanutest 10% ning põhiseaduslike institutsioonide omad 2%.
Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.
E-maksuametis tuleb end identifitseerida eraisikuna ning seejärel valida aruannete alt „Huvide deklaratsioon“.
