"Apteegikettidel tasub alati maapiirkondi silmas pidades hinnata, kuidas oma apteeke, aga ka personali erinevate piirkondade vahel ühtlasemalt jaotada – näiteks on Luunjas ja Kavastus tegutseval Terve Pere Apteek OÜ-l ja tema tütarettevõtetel 84 apteeki linnades ja vaid 14 apteeki maapiirkondades," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse BNS-ile.
Apteegikettidele on Jesse sõnul niigi võimaldatud lihtsustatud tingimused maapiirkondades apteekide pidamiseks. Näiteks peab alla 4000 elanikuga asulas olema apteegi minimaalne pindala kõigest 25 ruutmeetrit, suuremas linnas aga minimaalselt 45 kuni 50 ruutmeetrit.
"Seaduse mõte on üheselt selge – apteegiteenuse pakkumiseks peab apteegis olema ka proviisor või farmatseut, kes on vastava väljaõppe ja pädevusega, et nõustada klienti parimal moel," märkis Jesse. "Apteegiteenus on laiem kui nõustamine ning see hoomab endas delikaatseid isikuandmeid, millega tuleb ettevaatlikult ümber käia. Kehtiva seaduse eesmärk on olnud patsiendi jaoks kohene ja asjatundlik abi, millega ei kaasne vajadus rääkida mikrofoni või kaamerasse oma terviseprobleemidest," sõnas ta.
Täiendavate digitaalsete lahenduste kasutamine on asekantsleri sõnul teretulnud ning lubatud, kuid seejuures peab teenus vastama seadusega kehtestatud tingimustele, et inimeste isikuandmeid töödeldaks õigesti. "Ettevõtja võib vajadusel enne oma plaanide elluviimist konsulteerida ravimiametiga, et vältida võimalikke vastuolusid," lisas Jesse.
"Kui selgub, et seaduse nõuded hakkavad ajale jalgu jääma, oleme valmis arutama nende kaasajastamist," märkis asekantsler vastuseks küsimusele, kas ministeerium võiks toetada seaduse muutmist.
Ravimiamet peatas apteekides videosilla kaudu patsientide nõustamise, mistõttu sulgeb Apotheka kaubamärki kasutav Terve Pere apteek juuni algusest videosilda kasutanud Kavastu ja Luunja apteegi; ettevõte plaanib ravimiameti otsuse kohtus vaidlustada.
