Praegu võib maksu- ja tolliamet jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Ülejäänud jälitustoimingute läbiviimiseks peab amet selle nii-öelda tellima kas politsei- ja piirivalveametilt või kaitsepolitseiametilt.
Kehtiv seadus keelab maksu- ja tolliametil vaadata varjatult läbi postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet, matkida kuritegu ning kasutada politseiagenti, kirjutas Teder justiits-, rahandus- ja siseministrile 20. jaanuaril saadetud kirjas.
"Leian, et maksu-, tolli- ja narkokuritegude spetsiifikat arvestades ei ole efektiivne, ressursikasutuse mõttes otstarbekas ega ka vastutuse ning põhiõiguste kaitse seisukohalt põhjendatud olukord, kus väga kaaluka osa maksu- ja tolliameti jälitusalasest tööst peavad ära tegema jälitusasutused, kes igapäevaselt maksu- ja tollikuritegudega kokku ei puutu," märkis Teder.
Õiguskantsler soovitas ministritel kaaluda kriminaalmenetluse seadustiku sätete muutmist, et maksu- ja tolliametil oleks edaspidi võimalik iseseisvalt teostada praegu neile mittelubatavaid varjatud jälitustoiminguid.
