Muu hulgas soovis koda pöördumises, et õigusloome protsessis osalevad huvigrupid ning nende ettepanekud oleksid seadusloomes selgelt väljatoodud.
On tervitatav, et Vabariigi Valitsus on võtnud suuna muuta riigivalitsemine ja otsustusprotsessid läbipaistvamaks. Lobitöö ausamaks ning selgemaks muutmisest on ka eelnevalt räägitud, kuid selles osas ei ole seni olulisi muutusi toimunud,
sõnas Eesti Kaubandus-Tööstukoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et varasemalt on teemaks olnud küll erinevate registrite loomise vajadus, kui nende reaalne mõju protsesside läbipaistvamaks muutmisele on siiski pigem tagasihoidlik ja näiline.
Koda esitas neli ettepanekut lobitöö tegemise kui huvide kaitse ausamaks ja läbipaistvamaks muutmiseks:
1. Kasutusele tuleb võtta põhimõte, et riik peab õigusloome protsessis kontrollima ja avalikustama, keda esindab õigusloome protsessis osalev huvigrupp.
Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku täiendada kehtivaid reegleid nii, et juhul, kui mingi huvigrupp räägib õigusloomeprotsessis kaasa (näiteks esitab ettepanekuid mingi muudatuse eelnõu kohta), siis peab vastav ametnik välja selgitama, keda huvirühm esindab, ning selle informatsiooni ka avalikuks tegema. Informatsiooni võib avalikuks teha näiteks eelnõu või väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis. See tähendab, et edaspidi peaks ametnik esitatud ettepanekute juurde lisaks huvigrupile märkima ka selle, keda huvigrupp esindab.
2. Koda tegi ettepaneku panna mittetulundusühingule kohustus avalikustada majandusaasta aruandes juriidilisest isikust liikmete nimed või lisada link, mille vahendusel on võimalik juriidilisest isikust liikmete nimekirjaga tutvuda.
Selleks, et ametnikel oleks lihtsam kontrollida, keda õigusloome protsessis osalevad huvigrupid esindavad, tegi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda lisaks ettepaneku täpsustada mittetulundusühingute majandusaasta aruandes sisalduva info hulka. Kui praegu esitavad mittetulundusühingud majandusaasta aruande lisas vaid oma liikmete arvu, siis tulevikus võiksid nad välja tuua ka konkreetsed juriidilisest isikust liikmed (kasvõi veebilingina). Selle mõte on, et ametnikud saaksid vähemalt mittetulundusühingute puhul kontrollida, keda ühingud õigusloomes esindavad juhul, kui huvigrupp seda infot ise ei anna. Muudatus aitab lahendada ka probleemi, kui mittetulundusühing väidab oma liikmeteks olevat juriidilisi isikuid, kes tegelikult ei ole selle liikmed.
3. Kui õigusaktis tehakse muudatus mõne huvigrupi ettepanekul, siis tuleb vähemalt seletuskirjas välja tuua, milline huvigrupp vastava ettepaneku tegi.
Tänase õigusloome üheks kitsaskohaks on ka see, et avalikkusel pole võimalik täpselt aru saada, kelle ettepanekul tehakse või on juba tehtud õigusaktis muudatus. Näiteks kui mõni huvigrupp teeb ettepaneku õigusakti muuta ning ministeerium võtab seda arvesse, siis sageli ei näidata näiteks seletuskirjas, milliselt huvigrupilt see ettepanek pärineb. Koda tegi ettepaneku, et nii väljatöötamise kavatsuses kui ka seletuskirjas tuleb näidata, millise huvigrupi ettepanekul soovitakse muudatust teha. See põhimõte peaks kehtima igal juhul sõltumata sellest, kas huvigrupp tegi ettepaneku suuliselt mõnel kohtumisel või saadeti ettepanek kirjalikult.
4. Suurendada tuleb poliitilise suundumusega sihtasutuste ja mittetulundusühingute aruandluskohustust ja läbipaistvust.
Kaubanduskoda toetab koalitsioonilepingus märgitud korruptsioonivastase võitluse teema alapunkti, milles on kirjeldatud poliitilise suundumusega sihtasutuste ja mittetulundusühingute aruandluskohustuste ja läbipaistvuse suurendamise eesmärk. Seega toetab koda ettepanekut muuta mittetulundusühingutele ja sihtasutustele rahastusallikad läbipaistvamaks. Halduskoormuse madalamana hoidmise eesmärgil võib kahtlemata kaaluda siingi erinevaid variante, kas kohustada avaldama tulud erinevate tululiikide lõikes ja/või olulisemad rahastusallikad (isikud) kui nende osakaal kogutuludes ületab teatud määra.
Muudatuste tulemusena peaks muutuma lobitegevus läbipaistvamaks ning selgemaks.
