See tähendab, et kui võlgnikul on konto arestitud ja kohalik omavalitsus kannab tema kontole üle energiahinna tõusu leevendusmeetmena toetuse, siis on tegemist sissetulekuga, mille kohtutäitur saab arestiga kinni pidada, et katta selle arvel täitemenetluses olevat nõuet.
Energiahinna tõusu leevendamiseks makstava toetuse näol ei ole tegemist täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuga (st see ei ole sotsiaaltoetus).
Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on sätestatud täitemenetluse seadustiku §-s 131.
Kohtutäiturid peavad oma töös lähtuma vaid seadusest, mis paneb neile kohustuse rakendada kõiki seadusega lubatud meetmeid täitedokumendi täitmiseks ehk nõude rahuldamiseks.
Mõistetavalt on elektri ja muude energiaallikate maksumus kallinenud järsult ja suures ulatuses, kuid jätkuvalt kehtib põhimõte, et täitemenetluses oleva nõude täitmine on muude nõuete täitmise ees eelistatud.
Eestis on täna täitemenetlusregistri andmetel kohtutäituritel kas menetluses või peatatud 511 916 täiteasja, neist 482 294 täiteasjas on võlgnikuks füüsiline isik.
Füüsilisest isikust võlgnikke, kelle vastu esitatud nõue on täitemenetluses ning täiteasi on kas menetluses või peatatud, on 115 017.
Energiahinna tõusu leevendusmeede ei ole seaduse järgi sihtotstarbeline ja saajatel on võimalus kasutada seda enda parema äranägemise järgi.
