09.05.2024 Neljapäev

Pettuse tõttu alusetult makstud põllumajandustoetuse tagasinõudmine

Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendas 26. aprillil asjas nr 1-20-1599 tehtud otsuses küsimust, kellelt võib nõuda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatud ja pettuse teel alusetult saadud toetuse tagasimaksmist.

Riigikohus arutas põllumajandustoetuse tagasimaksmise juhtumit.
Riigikohus arutas põllumajandustoetuse tagasimaksmise juhtumit. Foto: pixabay

Euroopa Kohtu eelotsusele (asi C-437/22) tuginedes leidis kolleegium, et lisaks toetusesaajale võib toetuse tagasimaksmist nõuda ka toetuse saamiseks tahtlikult valeandmeid esitanud isikult, kes ise toetusesaaja ei ole.

Sellise isiku kohustus vaidlusalune toetus tagasi maksta on eraldi kohustus, mis lisandub toetusesaajal lasuvale tagasimaksmise kohustusele.

Lisaks selgitas kolleegium, et kriminaalmenetluses saab kohtuliku hüpoteegi seada üksnes kinnisasjale, mis kuulub sellele kahtlustatavale, süüdistatavale, tsiviilkostjale või kolmandale isikule, kelle kriminaalmenetluse seadustiku § 1414 lg-s 1 nimetatud kohustust kohtuliku hüpoteegiga tagatakse.

Teise isiku kinnisasja on võimalik kahtlustatava, süüdistatava, tsiviilkostja või kolmanda isiku kohustuse tagamiseks koormata n-ö tavalise hüpoteegiga, kui see isik on andnud selleks nõusoleku.

Otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255