Kolleegium märkis, et looma piinamine ja/või talle järjepidevate kannatuste põhjustamine on ühtaegu ka julm, väljendades põhimõttelist ja erilist hoolimatust, ükskõiksust ning tundetust looma kui teise elusolendi tervise, heaolu ja kannatuste suhtes.
See aga tähendab, et kui looma piinatakse ehk talle tekitatakse suurt valu või kauakestvaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, on reegeljuhul tegemist looma suhtes julmal viisil lubamatu teo toimepanemisega karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 mõttes.
Seda käsitlust kinnitab ka senine kohtupraktika. Lisaks juhtis kolleegium tähelepanu sellelegi, et looma julm kohtlemine on võimalik nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Viimasena võib olla käsitatav nt looma pikaks ajaks abi ja hoolitsuseta, sh toidu ja joogita, jätmine selleks kohustatud isiku poolt.
Viimaks märkis kolleegium sedagi, et kui keegi peaks olema vahetuks tunnistajaks looma julmale väärkohtlemisele omaniku poolt, on tal õigus toimuvasse karistusseadustiku §-s 29 sätestatud piirides sekkuda.
Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
