Kohtuasjas vaidlevad pooled selle üle, kas äriühingu osanike otsus maksta osanikele kasumit vastavalt osanike tööpanusele on seadusega vastuolus või tühine. Seaduse järgi makstakse osanikule osa kasumist ehk dividend vastavalt tema osa suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlusaluses asjas sedastab äriühingu põhikiri, et osanikud võivad otsustada kasumi jaotamise seadusest erinevalt, kuid kuidas täpselt, pole seal kirjas.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et osanikud võivad põhikirjas ette näha dividendi maksmisel kehtiva piisavalt määratletud, seadusest erineva reegli kui ka anda põhikirjaga dividendi maksmise üle igakordse otsustamise osanikele, täpsustamata põhikirjas konkreetset reeglit.
Põhikirjas kehtestatud seadusest erinev dividendi maksmise reegel on piisavalt määratletud, kui osanikule on sellise reegliga põhikirja vastuvõtmise üle hääletamisel arusaadav, kuidas mõjutab sellise põhikirja vastuvõtmine tema õigusi kasumi jaotamisel.
Kolleegium leidis, et kuna dividendi jaotamise reegli võib põhikirjaga jätta osanike otsustada, ei ole vaidlusalune põhikirjapunkt vastuolus seadusega. Siiski polnud kohtusse pöördunud osanikule vaidlusalust punkti sisaldanud põhikirja vastuvõtmise poolt hääletamisel arusaadav, kuidas mõjutab see tema õigusi kasumi jaotamisel.
Kuna vaidlustatud otsuses märgitud uue reegli kohaselt sai osanik dividendi vähem võrreldes seadusjärgse kasumi jaotamise reegliga, oli otsuse vastuvõtmiseks vaja ka kohtusse pöördunud osaniku poolthäält.
Riigikohus saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, et kontrollitaks, kuidas osanik otsuse vastuvõtmisel hääletas. Kui osanik vaidlustatud otsuse poolt ei hääletanud, on lubamatult piiratud tema õigusi võrreldes seaduses sätestatud dividendi maksmise reegliga. Sellisel juhul on tegemist osanike võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ja sellise otsuse saab kehtetuks tunnistada.
