2014. aasta 21. aprillil kaebas de Voogd politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo kohtusse, et kaitsta oma õigusi, põhjendades, et tema veebilehel ei saa bitcoinidega otse kaubelda ning tegemist ei ole vahendusportaaliga, vaid see võimaldab tal tegeleda oma hobiga – osta või müüa bitcoine kuni 500 euro ulatuses, teatas Voogdi esindav suhtekorraldusbüroo BNS-ile.
Kaebuses on tõstatatud nii Euroopa Liidu õiguse kui ka põhiseaduse vastasuse temaatika. De Voogd on tänaseks tegevuse Eestis lõpetanud ja siit lahkunud.
Otto de Voogdi esindaja, advokaadibüroo Glimstedt partneri Priit Läti sõnul on virtuaalvaluutaga kauplemine reguleerimata nii Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis, samas tugevdab politsei kontrolli virtuaalvaluutaga kauplemise üle, ähvardades kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga või kuni viieaastase vanglakaristusega.
"Rahapesu andmebüroo nõuete alusel peaks eraisik tegutsema bitcoinide vahendamisel kui üks suur pank," selgitas Lätt, kelle sõnul vajab süsteem õigusselgust.
"Selleks et ettevõtted saaksid julgeid ideid realiseerida ja uusi ärivõimalusi kasutada, peab õigussüsteem käima ajaga kaasas," lisas Lätt.
Riigikohtu istungit juhtis tavapärase kolme kohtuniku asemel viis ja tegemist oli avaliku istungiga. Kohus kaasas menetlusse ka rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, Eesti Panga ning finantsinspektsiooni.
Riigikohus teeb otsuse 6. aprillil. Seni on kaebust arutanud halduskohus ja ringkonnakohus, mis jätsid selle rahuldamata.