Kindlasti on kavas tähtaega praeguselt 10 aastalt pikendada sääraste juhtumite puhul, kus nõue on seotud kuriteoga tekitatud kahjuga. Kaalumisel on ka võimalus taastada üldine aegumistähtaeg 30 aastat.
Alates 2011. aasta aprillist aegub kohtuotsusega tunnustatud nõue või muust täitedokumendist tulenev nõue 10 aasta jooksul. Enne seda oli aegumistähtaeg 30 aastat. Seda soovitas lühendada riigikogu õiguskomisjoni juures kogunenud ekspertide grupp, et leevendada toona lõõmanud majandussurutise mõju.
Justiitsministeerium märgib eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et toonast olukorda arvestades võib eeldada, et muudatuste eesmärk oligi lihtsustada eelkõige nende inimeste olukorda, kes majandusbuumi ajal enda majanduslikke tulevikuväljavaateid üle hindasid ja võtsid endale kohustusi, mis tegelikult üle jõu käisid.
Ministeeriumi sõnul peetigi toona kohaseks, et nõnda käitunud inimesed ei peaks oma varasemate väärarvestuste tagajärgi kandma 30 aastat, vaid neil peaks olema lootus ja ettenähtav võimalus teatud aja jooksul oma suurtest võlgadest lahti saada ja eluga edasi minna.
Aastate jooksul on aga ilmnenud probleem, et kuna aegumistähtaja vähendamine ei olnud üldine, siis ei paranenud mitte ainult majandusliku valearvestuse teinud ja majanduskriisi ohvriks langenud inimeste olukord, vaid ka nende võlgnike olukord, kelle puhul ei saa rääkida majanduslikust ebaõnnest, selgub väljatöötamiskavatsusest. Sinna hulka käivad näiteks kurjategijad, kes on tekitanud teistele kahju.
"Kokkuvõttes saabki probleemina välja tuua selle, et [seaduse] kohaselt aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud nõuded ühepikkuse tähtaja jooksul," märkis justiitsministeerium.
Probleemi lahendamiseks kaalub justiitsministeerium kolme võimalust.
Üks variant oleks kehtestada üle 10-aastane aegumistähtaeg kriminaalmenetluses tuvastatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuetele. Eelmisel aastal jõustunud kohtuotsustega mõisteti säärastes kuritegudes süüdi kokku ligi 6800 isikut, ent pole selge, kui paljudel juhtudel neist mõisteti välja ka kahjuhüvitis.
Võimaliku riskina märkis justiitsministeerium, et otseselt puudutaks aegumistähtaja pikendamine säärastel tingimustel üsna väikest osa sihtrühmast. Samuti võib sellega kaasneda ebasoovitav risk, et suure kahjuhüvitise tasuma pidav kurjategija heitub tööturult ja jätkab kuritegude toimepanemist, sest tema sissetulekuid mõjutaks see väga suurel määral.
Teise võimalusena kaalub justiitsministeerium võimalust kehtestada üle 10-aastane aegumistähtaeg kõikidele kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele. See tähendab, et muudatus puudutaks laiemat hulka inimesi kui vaid kriminaalmenetluses tuvastatud süü küsimus.
Säärase asjakorralduse mõju avalduks ka neile isikutele, keda ei ole tingimata kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud, kuid kes on siiski õigusvastaselt kahju tekitanud ja kellelt on välja mõistetud kahjuhüvitis. Näiteks võib olla tegemist juhtumitega, kus kriminaalmenetlus on lõpetatud, märkis ministeerium.
Kolmanda ehk kõige karmima variandina kaalub justiitsministeerium endise olukorra taastamist. Nii kehtestataks kõigi kohtuotsusega tunnustatud nõuete ja muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtajaks 30 aastat.
Sellisel puhul oleks mõjutatud isikute hulk väga suur: kui nõue on tsiviilkohtumenetluses kohtus tunnustatud ja kui võlgnik seda siiski vabatahtlikult ei täida, siis pöördub võlausaldaja tavaliselt nõude täitmiseks kohtutäituri poole, kes alustabki täitemenetlust.
Statistika kohaselt võeti 2015. aastal menetlusse 98 630 nõuet, millest enamik tõenäoliselt täitemenetluse käigus rahuldatakse. Täitemenetluse registri andmetel oli augusti lõpu seisuga menetluses ka 70 143 täitetoimikut, mille menetlemine oli kestnud üle 10 aasta, märkis ministeerium.
Säärane asjakorraldus võib kaudselt mõjutada võlgniku motivatsiooni töötada ning ametlikku sissetulekut ja vara omada, kuna sõltuvalt aegumistähtaja pikkusest võib tunduda tõenäosus üldse kunagi võlast vabaneda peaaegu olematu.
Otsene mõju seisneb nõude rahalises või varalises täitmises, seega moodustavad mõju otsese sihtrühma isikud, kelle suhtes kestab täitemenetlus rohkem kui 10 aastat, märkis ministeerium.
Valdavale osale kõikidest võlgnikest oleks ka üldise aegumistähtaja pikendamise puhul mõju justiitsministeeriumi hinnangul siiski väikese ulatusega, kuna kohtuotsusega tunnustatud nõuded täidetakse üldiselt kiiremini kui 10 aastaga.
Justiitsministeerium saatis eelnõu väljatöötamiskavatsuse huvirühmadele, kellelt ootab tagasisidet novembri keskpaigani.
Konkreetse eelnõuni plaanib justiitsministeerium jõuda juba detsembrikuus ning eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2017. aasta juuli alguses.
