Deklareeritud müügimaksusumma, mille osas esitas Statoil tagasinõude, oli kokku 261 694,75 eurot ning selles osas kohus tühistaski maksuotsused ja Tallinna linnavõim tegi kütusefirmate tagasikande. Ühtlasi ei saanud linn endale ka Statoili poolt ettemaksukontole kantud delkareerimata müügimaksusumma 465 075,64 euro ulatuses, mille linn oleks endale saanud kohtuvõidu korral. Intress deklareeritud müügimaksusummalt kokku 265 499,04 eurot tuli linnal samuti Statoilile tasuda ning vastav eelnõu sai lõppeva nädala kolmapäeval ka Tallinna linnavalitsuses kinnituse.
Kui Tallinna ettevõtlusamet väitis BNS-ile, et tõlgendus, mille järgi kaotas linn kohtuvaidluse tulemusena ligi miljon eurot, pole täpne, siis Statoil on teist meelt ja leiab, et kohtuvõidu korral oleks linn saanud endale nii deklareeritud kui ka deposiiti kantud deklareerimata maksusumma, ühtlasi oleks pääsenud deklareeritud summa pealt intresside tasumisest. Kokku teebki see ligi miljoni euro suuruse summa.
Ettevõtlusameti hinnangul on Statoili tõlgendus väär. "Avaldatud andmed on ebaõiged ja sellisel viisil andmete avaldamine rikub Tallinna linna õigusi. Tallinna linn ei ole teinud Statoili suhtes nimetatud summas maksuotsuseid, Statoil ei ole Tallinna linnale esitanud sellises summas tagastusnõuet ning Tallinna linn ei ole tasunud Statoilile ajakirjanduses väidetud miljonit eurot," seisab ettevõtlusameti kirjas BNS-ile.
"Vaidlusalune müügimaksu summa moodustas 261 694,75 eurot, mille Tallinna Ettevõtlusamet tagastas äriühingule ja sellele summale lisanduvad maksukohustuslasele makstavad intressid, mis on praegu arvutamisel, kuid jäävad samasse suurusjärku vaidlustatud maksusummaga," lisas ettevõtlusamet.
Tallinna linnavalitsus kaotas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile müügimaksuvaidluses tänavu kevadel. Kütusemüüja taotles linnalt tagas müügimaksuga maksustatud aktsiisikaupade müügilt raha 2010. aasta suvest 2011. lõpuni.
Statoil esitas kohtule tõendid, et toodete hinnad nii Tallinnas kui teistes teenindusjaamades olid samad ning et müügimaksu ei kantud edasi tarbijatele. Statoili kaebuse üks põhiargument oli, et müügimaksu tasumise nõudmine aktsiisikaupade müügilt on vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ning mille kohaselt aktsiisikaupa võib täiendavate maksudega maksustada üksnes erieesmärgi olemasolul. Erieesmärgina käsitatakse Euroopa Kohtu kohtupraktikas muud kui üksnes eelarve täitmise eesmärki.
Ringkonnakohus tegi 27. aprillil otsuse, millega jättis Tallinna ettevõtlusameti apellatsioonkaebuse müügimaksuvaidluses Statoil Fuel & Retail Eesti AS-iga rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus kaebaja väitega, et Tallinna linna müügimaksul puudub aktsiisidirektiivi mõistes erieesmärk, mistõttu müügimaksu nõudmine aktsiisikaupadelt on vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga. Ringkonnakohtu otsuse kaebas Tallinna linn edasi riigikohtusse ning 4. augusti määrusega ei võtnud riigikohus kassatsioonikaebust menetlusse.
