"Palgalõhe vähendamiseks antakse tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ja hüvitiste üle," öeldakse valitsuse heakskiidu saanud 2016. aasta riigieelarve eelnõus. Volituste saamiseks tuleb muuta soolise võrdõiguslikkuse seadust, lisatakse samas.

Tööinspektsioon esitas aprillis sotsiaalministeeriumile oma arvamuse eelnõu kohta, millega sätestatakse soopõhiste tööalaste andmete kogumise kord ja esitatavate andmete loetelu, rääkis peadirektor Maret Maripuu BNS-le. "Selles tegime muu hulgas ettepaneku kehtestada määrusega andmed ja analüüsi tulemused, mille esitamine on tööandjale kohustuslik. Andmed esitataks töötajate valitud esindajatele, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule ning töövaidluskomisjonile ja kohtule nende nõudmisel konkreetse ajavahemiku jooksul," selgitas ta.

Milliseid konkreetseid meetmeid palgalõhe vähendamiseks rakendama hakatakse, otsustab riigikogu, selgitas Maripuu. "Võimalusi on mitmeid, nii järelevalvemeetmed, mis päädivad ettekirjutusega kui ka sanktsioonide kehtestamine, mis tähendab näiteks väärteomenetluse korras trahvi määramist," täpsustas tööinspektsiooni juht.

"Esmatähtis on aga paika saada, milliste kriteeriumide alusel palgalõhet hinnata. Ilma selgete kriteeriumideta ei ole võimalik riiklikku järelevalvet teostada, ammugi mitte väärteomenetluse korras karistada," lisas Maripuu.

"Näeme, et palgalõhega tegelemisel ja meetmete väljatöötamisel on suur roll sotsiaalpartneritel ehk tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidel. Soopõhiste andmete kogumise kõrval tuleb anda rohkem soovitusi ning juhtida nii riigi kui ka sotsiaalpartnerite tähelepanu võimalustele ennetada ja lahendada soopõhiseid probleeme. Selleks tuleb ette näha ühtsed meetmed ja abivahendid olukorra hindamiseks ning parandamiseks," rääkis Maripuu.

"Juhul, kui koalitsioonileppega kavandatud palgalõhe järelevalvepädevus antakse seaduse alusel tööinspektsioonile, tähendab see inspektsiooni pädevuse laiendamist ning uute ülesannete lisandumist meie igapäevatöösse," ütles Maripuu.

Uusi töötajaid inspektsioon selleks siiski värbama ei hakka, vaid kuna töötajate arv peaks uuel aastal vähenema, siis koolitatakse ümber senised töötajad, kes saavad endale lisaülesandeid, selgitas Maripuu.

"Kui seadus jõustub, laieneb tööinspektor-juristide pädevus ja suureneb töökoormus. Meil on 11 tööinspektor-juristi, kes tulevikus hakkavad teostama ka palgalõhealast järelevalvet," ütles tööinspektsiooni juht.