Teisisõnu saab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ning tähtaja kulgemise peatamise tõttu seda edasi lükata kuritegude puhul 24 kuuni ja väärtegude puhul 12 kuuni töö tegemise kohustuse tekkimisest.
Kui kohus oli süüdlasele juba määranud maksimaalse võimaliku töö tegemise tähtaja, saab selle kulgemist küll peatada, aga mitte pikendada peatatud osa võrra pärast üldise tähtaja saabumist.
Lisaks märkis kolleegium, et üldkasuliku töö tegemata jätmine ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, pole üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine.
Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole karistusseadustiku § 69 lg-te 2 ja 4 tingimusi järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdlasele mõistetud aresti või vangistust üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata.
Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit
