"Ei ole mõeldav loobuda ärisaladuse kaitsmisest üksnes igaühe uudishimu rahuldamiseks. Liigne avalikustamine pidurdaks innovatsiooni riigihangete sektoris või peataks selle sootuks. Oluline on leida tasakaal teabe avalikkuse ning ettevõtlusvabaduse ja ärisaladuse kui omandikaitse alla kuuluva õigushüve riivamisel,“ sõnas Matteus.
Ärisaladuse mõistel puudub ühene definitsioon. Selle avamiseks tuginetakse nii juurdunud kohtupraktika kui ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule (TRIPS-leping). TRIPS-leping määratleb ärisaladuse mõiste niivõrd laialt, et isegi lepingu hind on ettevõtja soovi korral ärisaladus.
Samas keelavad riigihangete seadus ja avaliku teabe seadus pakkumuse ja lepingu hinna, isegi lepingu eseme ja põhitingimuste salastamise.
Rahandusministeerium nõustus, et tasakaal info avalikkuse küsimuses on keeruline, kuid mitte võimatu. Varasemaga võrreldes on uues riigihangete seaduses muudetud avaldatava info ulatust ja info saajate ringi. „Huvide konflikti ennetamiseks tuleb hankijal reguleerida, kuidas teatud olukorras käituda,“ leidis riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja Estella Põllu.
Asjade riigihanked avalikumaks
Matteuse sõnul peab usaldama kohtusüsteemi, mille pädevuses on kontrollida ärisaladusega kaitstud pakkumuse õiguspärasust. Samuti võiks tema hinnangul tõhustada riiklikku järelevalvesüsteemi hankijate tegevuse kontrollimisel.
Tõsi, riigihangetes võiks info avalikum olla. Näiteks hangitakse hulk tehnikat ning pakkuja peab esitama pakutava tehnika nimekirja konkreetsete tootenimetustega. Selline nimekiri võiks olla avalik ka teistele hankes osalejatele, kuna selle konfidentsiaalsuse tagamise vajadus on ärilises ja õiguslikus mõttes pigem küsitav. "Eriti olukorras, kus pakkujatel on tihti kodulehel tootekataloogid, kust konkurendid ise tuletavad, mis tooteid pakutakse," leidis Matteus.
Riigihangete järelevalve on rahandusministeeriumile kahtlemata oluline ja sellega ka tegeldakse, kuid järelevalve pole ainus viis hankijate hankepraktika parandamiseks. "Koolitame ja nõustame hankijaid nii e-kirja kui telefoni teel, avaldame juhiseid, korduma kippuvatele küsimustele vastuseid, riigihangete valdkonna kohtulahendite kokkuvõtteid,“ loetles Põllu.
Näiteks eelmisel aastal vastati 3151 nõustamispäringule ja koolitati 900 inimest. Seda, kas ühe või teise ehituse projekt on otstarbekas või hankijale üldse vajalik, ei kuulu enam ministeeriumi kompetentsi. "Selliste otsuste langetamine on hankija otsustusvabadus," kinnitas Põllu.
