Justiitsminister Kristen Michali sõnul vaadati eelnõu koostamise käigus üle kogu tänane lõivustamise süsteem ning analüüsiti laiemalt ka võimalusi kohtumenetluse kiirendamiseks. Täna kooskõlastusringile minev eelnõu käsitlebki peaosas tema sõnul just riigilõive alandavaid sätteid ning seda osa kohtumenetluse kiirendamisest, mille osas oli olemas ka laiem konsensus kohtunikkonnaga.

„Vaatasime kõik lõivud ükshaaval üle ja lihtsustasime ka lõivude arvestamise süsteemi. Selle tulemusel alanevad lõivud erinevalt ja arvestataval määral. Uued lõivud hakkavad kava kohaselt kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Riigilõivude alandamise eesmärk on muuta õigusele juurdepääsu lihtsamaks, sellele lisaks suurendame sel aastal märgatavalt ka inimestele antavat õigusabi ning vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele antavat tasuta õigusnõu mahte,“ ütles Michal.

Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot juhul, kui seda teha läbi maksekäsu kiirmenetluse, 150 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus elektrooniliselt ja 200 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus paberil. Vaidluses 100 000 eurose korteri omandi üle on riigilõiv täna 6 391 eurot, eelnõu kohaselt aga 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.

„Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka neil võimalik sama soodsat lõivu maksta kui elektroonilise avalduse puhul – näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada,“ rääkis minister.

Kõige soodsam aga on Michali sõnul esitada edaspidi rahaliste nõuete osas avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit. „See on kõige mugavam inimesele endale ja aitab kiirendada ka kohtute tööd. Et seda menetluse liiki veelgi rohkem soodustada, on eelnõus ette nähtud, et isegi kui teine pool vastu vaidleb ja vaidlus peab minema kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, ei pea inimene erinevalt tänasest riigilõivu juurde maksma ning saab oma vaidluse seega lahendada kõige soodsama võimaliku lõivuga. See on kindlasti oluline põhimõte.“

Justiitsminister märkis, et kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis mõnel juhul lõivud ka tõusid.

„Valdav ja läbiv on lõivude alanemine, kuid ausalt tuleb ka öelda, et üksikutel juhtudel võib lõiv ka tõusta – näiteks halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamisel, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samal ajal korrigeerisime muud halduskohtumenetluse lõivud soodsamaks.  Tsiviilkohtumenetluses tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, samas jälle muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks. Viidatud lõivu kallinemise juhtumitel olid lõivud asja tegeliku läbivaatamise mahtu arvestades põhjendamatult madalad. Kindlasti saab veel konstrueerida näiteid, kus mõnel juhul lõiv tõuseb, kuid tegu on siiski üksikjuhtumitega, valdav on lõivude alanemine,“ selgitas Michal.

Riigilõiv võib näiteks teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.

Lisaks lõivude alandamisele sisaldab eelnõu ka muudatusi, mis aitavad kohtutel kohtumenetlust kiiremini läbi viia ning aitavad ära hoida menetluse venitamisi.

„Eelnõuga tõhustatakse näiteks dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, kuna tänane kättetoimetamise regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Esimese astme kohtutes on hinnanguliselt kättetoimetamise staadiumi kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Tänane süsteem aga võimaldab pahatahtlikel menetlusosalistel sellega seoses kohtuasju venitada, koormab kohtuid ja põhjustab lisakulutusi neile, kes kohtusse on läinud õigust otsima,“ sõnas minister.

Eelnõu teeb tänase süsteemi tõhustamiseks mitmed ettepanekud. Näiteks hakatakse juriidiliste isikute puhul tänasega võrreldes rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise. Teise näitena võib tuua muudatuse, mille kohaselt peab menetlusosaline, kellele on korra juba tema suhtes käiv kohtumenetlus teatavaks tehtud, ise oma aadressi- ja sideandmete muutmisest või ka oma pikemast ärasõidust kohut teavitama, sest vastasel korral kohus loeb viimasele teadaolevale aadressile saadetud kohtudokumendid kättetoimetatuks.

Michal tõdes, et eelnõust eraldati selle kiirema vastuvõtmise huvides paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavat tööd teha. „Hea õigusloome tava kohaselt jätkame nende arutamist eraldi, sest kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt meie prioriteediks ja venivad menetlused kujutavad endast samamoodi põhiõiguste riivet. Aga kuna riigilõivude alandamisega on kiirem, siis eraldasime need kaks arutelu ja kindlasti tänan kõiki kohtunikke ning asjaosalisi, kes on selle eelnõu sündi panustanud,“ ütles justiitsminister.

Kohtumenetluse riigilõive alandav eelnõu on plaanitud jõustuma 1. juulil 2012.

Ülevaade muutuvatest lõivudest