Pensionile mineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette, mis tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus kinnitama järgmise aasta alguseks. Alates 2027. aastast määratakse vanaduspensioniiga kalendriaasta, mitte sünniaasta põhjal. See tähendab, et iga kalendriaasta kohta kehtestatakse uus vanaduspensioniiga.
Vanaduspensioniea muutus on statistiline ja sõltub eeldatava eluea näitajatest
„Vanaduspensioniea uued arvutamise valemid võeti vastu juba kuus aastat tagasi. Ühelt poolt aitab see suurendada pensioni arvutamise aluseks olevat staaži, teisalt peame paratamatult saama hakkama ka tööealise elanikkonna vähenemisega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning lisas, et kõigi panus meie sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline.
Vanaduspensioniiga sõltub 65-aastaste inimeste eeldatavast elueast ja seda arvutatakse viieaastase perioodi keskmisena. Näiteks 2027. aasta pensioniea arvutamisel võetakse aluseks aastate 2019–2023 keskmine eeldatav eluiga. Vanaduspensioniea arvutamise uued alused ja valem võeti riikliku pensionikindlustuse seadusega riigikogus vastu juba 2018. aastal ning selle järgi peab valitsus alates 2025. aastast määrusega kehtestama vanaduspensioniea iga aasta 1. jaanuariks.
2027. aastal jõuavad vanaduspensioniikka 1962. aastal sündinud inimesed, välja arvatud need, kes on sündinud detsembris.
Detsembris sündinud inimesed saavad 65 aasta ja ühe kuu vanuseks 2028. aasta jaanuaris ja nende pensioniiga saabub 2028. aastal, mille täpne aeg selgub 2025. aasta vanaduspensioniea määruse alusel.
Pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks on vanaduspensioniiga tõstetud alates 1994. aastast ehk kokku neljal korral. 2009. aastal otsustati vanaduspensioniiga tõsta 65-ni aastaks 2026. Viimati otsustati, et alates 2027. aastast hakkab vanaduspensioniiga muutuma koos eeldatava eluea muutusega, mistõttu on vanaduspensioniea muutus statistiline ja sõltub eeldatava eluea näitajatest.
